Kohtulahend

Lääne-Harju määrus täitmiseks

tingimisi enne tähtaega

H.R tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 03.02.2014.a otsusega KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, ärakandmata karistus on 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 726 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. J. Valtrit kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 19.02.2014.a. Harju Maakohtu 08.12.2014.a määrusega pöörati H.R-ile Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 03.02.2014.a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 11 kuud ja 13 päeva vangistust KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. H.R karistuse kandmise alguseks loeti tema karistuse kandmisele ilmumise või tema kinnipidamise aeg. Kohtumäärus jõustus 19.12.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 07.05.2016.a ja lõpp on 20.04.2017.a.

H.R kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab alates 09.06.2016 vangla majandustöödel. Distsiplinaarkaristusi on üks. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.R kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama Padisel Kadaka majas. Kriminaalhooldajal ei õnnestunud kontrollida kinnipeetava võimalust asuda vabanemisel tööle kohalikus firmas Indrek Heinlehe juures, sest äriregistri andmetel sellel isikul firmat ei ole. Padise vallas on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana Indrek Heinlehe isa Ilmar Heinleht. H.R soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On nõus 6 kuulise katseajaga. Elama asub XXXX. Töökohta vabanemisel ei ole, aga selle leidmisega probleeme ei tohiks tekkida. Karistust kannab joobes juhtimise eest. Karistatud 14 korda, vanglas 8 korda. Alkoholiga probleemid algasid, siis kui läks perekonnast lahku. Probleemi lahendamiseks on vähem tarbinud alkoholi. Korra üritas Wismarisse pääseda, kuid midagi tuli vahele. On endale selgeks teinud, et ei istu auto rooli, kui ei saa sellega hakkama ei kainena ega joobes. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab H.R tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör H.R-ile katseaja määramist ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et H.R võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. H.R on vangistuses osalenud tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad H.R tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud H.R mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab H.Ringimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on H.R olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.