Kohtulahend

Lääne-Harju saata määrus

täitmiseks

tingimisi enne

L.I tunnistati süüdi Harju Maakohtu 16.12.2014.a otsusega KarS § 169 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.01.2010. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra (6 kuud vangistust) ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS §-le 69 asendati mõistetud 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 2 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 900 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. L.I kohustati järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 24.12.2014.a. Harju Maakohtu 21.04.2016.a määrusega pöörati L.I-le Harju Maakohtu 16.12.2014. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 2 kuud ja 4 päeva vangistust - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele ja karistuse kandmise alguseks loeti 13.04.2016. a. Kohtumäärus jõustus 29.08.2016.a.

Karistuse kandmise algus oli 13.04.2016.a ja lõpp on 17.06.2017.a. L.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses ei ole ta taasühiskonnastavates tegevustes osalenud. Suhtlemine ja käitumine on olnud korrektne, välja arvatud üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. L.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama oma emale kuuluvasse korterisse Tallinnas, Võidu 56-35. Korteris elab kinnipeetava ema, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Vabanemisel töökohta ei ole. L.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas esimest korda, sest ei maksnud alimente. Elama asub emale kuuluvasse korterisse Xxxx. Garantiikirja töökoha kohta ei ole, kuid tööd on pakutud. On nõus elektroonilise valvega ja on nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab L.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör L.I-le katseaja määramist ja isiku allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni 17.06.2017, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et L.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. L.I on vangistuses esimest korda, tema käitumine vangistuses on vangla hinnangul olnud korrektne. Vangla ja prokurör toetavad L.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud L.I mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab L.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat

eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on L.I olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.