Kohtulahend

Kohus põhjendas J. Bogatõrjova süüditunnistamist KarS § 25 lg 2 - § 113 lg 1 järgi järgmiselt.

Maakohus tuvastas vastuvaidlemist leidmata, et J. Bobatõrjova tuli 2015. aasta lõpus elama XXX oma ema T.B. ja kasuisa I.Z. i juurde, kus elas ka tema vend J.G. . Kõik loetletud isikud tarvitasid sageli koos alkoholi. 16.12.2015 vaatasid I.Z. , T.B. ja J. Bogatõrjova koos elutoas televiisorit ning tarvitasid viina. Seda juba mitmendat päeva järjest. Süüdistatava ja kannatanu vahel leidis aset konflikt. Ajal, mil I.Z. oli uinunud (T.B. oli läinud tualettruumi ja J.G. oli oma toas), tõi J. Bogatõrjova köögist kirve ning lõi sellega voodis lamavat I.Z. it vähemalt neljal korral näo piirkonda (löökide arvu tõendavad kohtuarst-ekspert I.D. i ütlused). Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule hulgaliselt vigastusi, mis põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Surm jäi saabumata meditsiinilise abi saamise tõttu. Järgmiseks leidis kohus, et J. Bogatõrjova pani I.Z. i tapmise katse toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Siinjuures arvestas kohus ennekõike välist teopilti - löökide arvu, vahendit ja löömise piirkonda. Ainuüksi teo tehioludest järelduvalt pidi J. Bogatõrjova vähemalt võimalikuks pidama, et lüües korduvalt oma kasuisa kirvega pea, s.o elutähtsate organite piirkonda, võib I.Z. surra. Kuna J. Bogatõrjova selliselt käitus, pidi ta vähemalt möönma, et kasuisa surm võib saabuda. Seda, et süüdistatav pidas võimalikuks kasuisa surma saabumist, kinnitavad ka tema enda ütlused. J. Bogatõrjova on teadlik ja aru saanud, et kui lüüa kirvega inimesele pähe, siis võib inimene ära surra. Lisaks on tuvastatud, et süüdistatav oli omalt poolt teinud kõik selleks, et I.Z. i surm saabuks. Surm jäi saabumata üksnes seetõttu, et kannatanule tagati õigeaegne meditsiiniline abi. Maakohus asus seega seisukohale, et J. Bogatõrjova tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 § 113 lg 1 järgi. Tulenevalt kohtuarst-ekspert I.D. i ütlustest pidas kohus vaid vajalikuks jätta süüdistusest välja J. Bogatõrjova poolt I.Z. i löömine ülakeha piirkonda ning temale vasakul 5.-7. roide murru põhjustamine. 1.3 Kuriteo ümberkvalifitseerimise KarS § 25 lg 2 - § 115 järgi, nagu taotles kaitsja, välistas kohus järgmistel motiividel. Esmalt osundas kohus Riigikohtu praktikale (lahendid nr 3-1-1-1-15, 3-1-1-10-13, 3-1-1-86-04), kus on selgitatud, et KarS §-s 115 sätestatud süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, mille kohaselt tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Sellest tulenevalt

tuleb ka käesoleval juhul anda kohtul hinnang kannatanu käitumisele. KarS § 115 kohaselt peab toimepanijal olema äkki tekkinud tugev hingeline erutuse seisund ja see peab olema põhjustatud kannatanupoolsest vägivallast või solvamisest tapja või tema lähedase isiku suhtes. Edasi märkis kohus, et kogutud tõenditest ei tulene, et 16.12.2015 õhtul oleks I.Z. käitunud süüdistatava või tema ema suhtes õigusvastaselt. Kannatanu, tunnistaja ja J. Bogatõrjova ütlustest järeldub, et 16.12.2015 õhtul leidis aset konflikt, kuid süüdistatava tunnistusest selguvalt oli tüli algatajaks pigem tema (tegi etteheiteid kannatanule). Kohtu arvates ei ole tuvastatud, et kannatanu oleks käitunud süüdistatava või T.B. suhtes vägivaldselt. Samuti ei tulene tõenditest, et kannatanu oleks nimetatud isikuid solvanud. Tõepoolest nähtub tõenditest, et J. Bogatõrjova tervislik seisund ei ole hea ja see on tingitud peamiselt alkoholi tarvitamise vajadusest, soovist ja harjumusest ning ta on oma varasemas elus pidanud taluma vägivalda ja konflikte, mis teda häirivad ja mida ta enam ei talu. Kohus pidas usutavaks, et ka 16.12.2015 tundis J. Bogatõrjova end häirituna järjekordsest konfliktist ja soovis selle lõpetamist. Kohus märkis veel, et tõenditest järelduvalt võis süüdistatavat häirivaks ja teo toimepanemise käivitanud faktoriks olla ka tema ema ja I.Z. i pidev tülitsemine. Seda on J. Bogtõrjova avaldanud 27.11.2015 kõnes Häirekeskusele ja seda on ta selgitanud ka kohtuistungil – teda ärritavad tülid ja konfliktid. Eeltoodut arvestades ei kinnita tõendid aga, et J. Bogatõrjova viha oli tekkinud kannatanu solvangute või vägivaldse käitumise pärast. Seega ei olnud tema reageering I.Z. i suhtes tingitud kannatanupoolsest käitumisest. Kohtu hinnangul ei kinnita tõendid sedagi, et J. Bogatõrjoval oli 16.12.2015 õhtul äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Süüdistatav oli häiritud konfliktist I.Z. iga. Võttes arvesse fakti, et kannatanu jõudis uinuda ja J.G. ütluste järgi oli mõnda aega vaikus (ta pani telekat kõvemaks), jäi tüli ja teo toimepanemise vahele piisav ajavahemik. J. Bogatõrjova käitumine oli läbimõeldud – võttis kirve köögist (alkoholi tarvitamine ja tüli olid aset leidnud elutoas), läks sellega elutuppa ajal, kui tema ema oli tualettruumis, ja ründas elutoa voodis magavat I.Z. it. Oluline on seegi, et ka varasemalt on J. Bogatõrjoval olnud soov ja tahe kannatanut rünnata, s.o 27.11.2015. Nimetatud kuupäeval tehtud kõnest Häirekeskusesse järeldub, et süüdistatav oli küll ilmselgelt alkoholijoobes, aga rahulik ja adekvaatne. Häirekeskuse kõnest nähtuvalt loobus ta teoplaanist koheselt, kui tüli oli maha rahunenud. J. Bogatõrjova käitumine vahetult pärast kuriteo toimepanemist on olnud samuti adekvaatne. Ta palus oma vennal J.G. l kutsuda kiirabi, ta ise vahetult suhtles Häirekeskuse töötajaga ja selgitas omapoolse verisooni toimunust. Kahtlematult tuleb aga arvestada sedagi, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal raskes alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,45 mg/l kohta). Sedavõrd raske joobeseisundi tõttu on mõistetav, miks J. Bogatõrjoval sellest või varasemast õhtust on mälulüngad. Eksperdiarvamuse kohaselt esines süüdistataval 16.12.2015 äge alkoholiintoksikatsioon.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

aja jooksul talunud erinevat vägivalda ja turvatunde puudumist. Seda ei saa jätta tähelepanuta vaid seetõttu, et seda ei ole põhjustanud ainult kannatanu. Igasugune sarnase sisuga elamuste põhjustamine ükskõik kelle poolt jätab oma jälje ja seega on täiesti võimalik, et viimane selline sündmus on viimaseks tilgaks kannatuste karikas, mis viib vägivallateoni viimase kannatanu suhtes. Inimene, kes on aastaid pidanud tajuma vaimset vägivalda ja pinget, muutub aina tundlikumaks. Sellisel juhul võib ka pisiasi endast välja viia ja tekitada erilise emotsionaalse seisundi. Maakohus ongi tuvastanud, et süüdistatav oli asetleidnud konfliktist häiritud, ta soovis selle lõpetamist ja ei talunud konflikte just seetõttu, et oli seda varasemalt kogenud. Kaitsja toob eraldi veel välja, et tüli süüdistatava ja kannatanu vahel oli ajendatud viimase osavõtmatusest majapidamistöödes, räägiti vene keeles ning kuigi konflikti osapooled ei suuda öeldud väljendeid meenutada, ei tähenda see, et neid ei kasutatud. Siinjuures on üldteada vene keeles erinevate ebaviisakate väljendite rohkus. Kohtuotsuses ei kajastu, millest lähtudes välistas kohus solvavate väljendite kasutamise. Siit järeldub, et konflikti osalised võisid kasutada solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid, millised võisid süüdistatavat solvata. Lähtudes elulise usutavuse põhimõttest on selline olukord tõenäoline, arvestades vene keele eripära ja asjaosaliste seisundit. Seega võib väita, et juba konflikti toimumine viitab solvangutele ja sellest johtuvalt on tõenäoline selliste solvangute ütlemine kannatanu poolt süüdistatavale. Kaitsja ei nõustu kohtuga ka selles, nagu ei oleks J. Bogatõrjova 16.12.2015 õhtul olnud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Antud juhul ei ole millegagi kummutatud asjaolu, et kannatanu süüdistatavat solvas. Solvang vihastab selle adressaati ja tekitab negatiivseid emotsioone. Eriti on see võimalik olukorras, kus asjaosalised on joobes. Samuti on maakohus tuvastanud, et süüdistatav oli juba 27.11.2015 viidud seisundisse, kus kannatanu löömine olnuks võimalik. Sarnaste negatiivsete kogemuste korduv tajumine tekitab nn kumulatiivse afekti. Korduvate sündmuste korral ei peagi viimasel juhul, s.o afekti toimimisel, eelnema raskem või tõsisem solvang, konflikt. Piisab ka pisiasjadest, mis inimese endast välja viivad. Ka võib asjaolu, et süüdistatav on pika aja jooksul vägivalda ja ebaturvalist keskkonda talunud, soodustada sellise olukorra tekkimist, kus mõni konkreetne, iseenesest juba tavapäraseks muutunud kannatanu vägivaldne või solvav tegu vallandab süüdlases emotsionaalse reaktsiooni, mis vastab KarS §-s 115 nimetatud erutusseisundi tunnustele. Kaitsja leiab ka, et J. Bogatõrjova tegu ei olnud läbi mõeldud ega planeeritud. Olukorras, kus kannatanu löömise põhjustasid tüli ja sellest tekkinud ärritus, ei saa rääkida tegevuse planeeritusest. I.Z. i löömine toimus ajendatult asetleidnud konfliktist ja alkoholijoobest olukorras, kus süüdistatav oli ärritunud. Samuti ei viita J. Bogatõrjova teo läbimõeldusele asjaolu, et süüdistatava käitumine vahetult pärast kuriteo toimepanemist on olnud adekvaatne (nagu leidis maakohus). Selle kohta on RKKKo nr 3-1-1-10-13 p-s 10.4 öeldud, et hingelise erutuse seisundile on iseloomulik selle tekkimine äkki ja kadumine suhteliselt kiiresti. Öeldakse, et pigem ebatavaliseks võiks pidada võimalust, kus väidetav erutusseisund, juhul kui see kannatanu solvangute tõttu tekkis, kestis edasi veel ka siis, kui politsei oli sündmuskohale jõudnud. Ülaltoodu tähendab seda, et erutusseisund ei ole pikaaegne ja seega on igati normaalne, kui süüdistatav peale juhtunut adekvaatne oli.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

küljest midagi uut ning põhimõttelist lisada lihtsalt ei ole. Sellises olukorras rakenduv KrMS § 342 lg 3 p 1 annabki apellatsioonikohtule võimaluse esimese astme kohtu põhjenduste täies mahus kordamata jätmiseks (vt siinkohal ka RKKK0-d 3-1-1-23-11 p 18, 3-1-1-92-11 p 15.1). Edasikaebuse väidetele vastuseks märgib kohtukolleegium üksnes järgnevat.

vabadusse jääda ning taas tema ja T.B. juurde elama tulla. Kõlas ka lause, et kodus on J. Bogatõrjoval parem. Varasemaid tülisid süüdistatavaga kannatanu ka meenutada ei suutnud (tl 154 jj). Isegi süüdistatav ise on öelnud, et I.Z. iga olid tal suhted head, vaid alkoholijoobes olles oli nende vahel korra ka varem konflikt olnud, s.o novembris 2015. Füüsiliselt kannatanu J. Bõgatõrjova väitel teda kunagi rünnanud ei ole (tl-d 157, 159). 7.3 Ringkonnakohus märgib siinkohal veel, et apellatsioonis ei leitagi, nagu oleks I.Z. süüdistatavat varasemalt kas füüsiliselt või sõnades rünnanud. Küll on kaitsja seisukohal, et käesoleval juhul annavad aluse lugeda tapmise katse toimepanduks provotseeritult J. Bogatõrjova varasem elukäik, teave temale teiste isikute poolt (s.o mitte kannatanu poolt) minevikus osaks saanud vägivallast ja turvatunde puudumisest. Kriminaalkolleegium advokaadiga aga ei nõustu, vaid leiab, et J. Bogatõrjova kuriteo provotseeritust ei saa sisustada väljapoole tema ja kannatanu suhteid jäävate inimsuhete ega süüdistatava eluraskustega. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 6 juba märkis, on KrMS § 115 kohaldamise, s.o priviligeerimise alus, eelkõige asjaolu, et kannatanu on ise oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase kuriteoni viinud, teda selleks provotseerinud. Ehk siis just seetõttu ongi süüdlase viha ja vasturünnak teatud määral n-ö õigustatud, inimlikult mõistetav. 7.4 Veel on apellatsioonis viidatud sellelegi, et J. Bogatõrjova ründe aitas esile kutsuda ka häiritus tema ema T.B. ja I.Z. i vahel pidevalt toimunud tülidest. Samas ei selgu aga süüdistatava, J.G. ega kannatanu ütlustest, et 16.12.2015 mingitki riidu või vaidlust elukaaslaste vahel oleks olnud. Ehk siis kannatanu ei käitunud sel õhtul kuidagi õigusvastaselt ka T.B. suhtes. 7.5 Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kriminaalasjas puuduvad tõendid mis võimaldaksid väita, nagu olnuks kannatanu ründamine ajendatud tema enda õigusvastasest käitumisest.

piirkonda lüüa, kuna oli häiritud tema ema ja kasuisa vahel toimunud tülist (patrullileht tl 34-35 ja asitõendi vaatlusprotokoll tl 36-39). Ehk siis mõte kannatanut sellisel viisil rünnata (tapmissoov) ei tekkinud süüdistataval 16.12.2015 õhtul, vaid ta oli sellele mõelnud ja seda avaldanud ka varasemalt. 8.3 Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal juurde märkida sedagi, et kuigi süüdistatava ja kannatanu vahel toimus kõnealusel õhtul konflikt, oli selle sisuks (s.o niipalju kui J. Bogatõrjova ise mäletab) poolte vastastikune etteheide koduste majapidamistööde tegemata jätmisest. Ehk siis kolleegium ei pea võimalikuks, et selline teineteisele tegemata tööde n-ö nina alla hõõrumine sai esile kutsuda tugeva hingelise erutuse seisundi KarS § 115 tähenduses. Nagu apellatsioonikohus eelnevalt juba sedastas, mingite raskete solvangute välja ütlemist kummaltki poolt, veel vähem I.Z. ist lähtunud vägivalda, 16.12.2015 ei esinenud. Pigem oli J. Bogatõrjova äge reaktsioon mõjutatud temal esinenud alkoholijoobest ning sellest tingitult oli häiritud tema võime hoida enda agressiooni kontrolli all. Nimelt oli süüdistataval kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt sõltuvus alkoholist ja kuriteosündmuse ajal esines tal äge alkoholiintoksikatsioon (tl 79-82). 8.4 Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et 16.12.215 õhtul J. Bogatõrjoval äkki tekkinud hingelise erutuse seisundist rääkida ei saa. Kaheldamatult võis ta (vägivaldselt) tegutseda aset leidnud konfliktist ning I.Z. i ja T.B. varem toimunud tülidest häirituna, samuti ka alkoholijoobest mõjustatuna, kuid väga raske (või isegi võimatu) ongi ette kujutada isikuvastast kuritegu, mille puhul selle toimepanija ei oleks teatava emotsionaalse pinge seisundis (nt vaen, kättemaks, viha, suguiha). Õiguslikku tähendust sellisel hingeseisundil aga ei ole, kuivõrd tuleb eeldada, et inimene suudab oma emotsioonidest mõjutatud käitumisreaktsiooni kontrollida õigusnormidega vastuollu minemata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.