Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Kaitsja

Tõkendit ei ole kohaldatud. Vandeadvokaat Lembit Nirgi (asenduskaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde)

Menetlustoiming

Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99916700082038. Selgitusse tuleb märkida „1-15-7852, menetluskulud, Vitali Tšeremis“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

24.09.2015. a saabus kohtusse süüdistusakt Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremisi suhtes. Andreas Mäitset süüdistatakse KarS § 263 p 1 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 263 lg 1 p 1) järgi selles, et tema 30.11.2014. a ajavahemikul kella 09.45-10.50 vahelisel ajal Jõgeva linnas Kesk tänaval taksopeatuse juures asuvas raudtee poolses parklas, so avalikus kohas, grupis koos Vitali Tšeremisiga pani toime avalikus kohas kehtivate üldnõuete (KorS § 55 lg 1 p 1- avalikus kohas on keelatud käitud teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt) rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et Vitali Tšeremis haaras kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxl jope varrukast, tõmbas sellest ja käskis viimasel endaga autosse istuda, kuuldes keeldumist lõi parema rusikaga ühel korral kannatanule vasaku põse piirkonda, seejärel Andreas Mäitse lõi kannatanut ühel korral rusikaga vastu vasakut põske. Vitali Tšeremis haaras kannatanul kahel käega jope hõlmadest kinni ja hakkas teda jõuga tagasi lükkama, mille käigus kannatanu libastus ja kukkus selili lüües ära parema randme vastu jääd ning sai nihestuse, kukkudes tõmbas ta ka Vitali Tšeremise endaga kaasa. Olles maas pikali lõi kõrval seisnud Andreas Mäitse kannatanut vähemalt kahel korral jalaga vastu nägu (ninajuurt), mille tagajärjel hakkas xxxxxxxxxxxxxxxx ninast verd jooksma ja purunes ülahuule limaskest; seejärel lõi Vitali Tšeremis, kes oli saanud püsti, vähemalt 2-3 korral jalaga maas lamavat kannatanut, tabades teda parema silma ja kaela piirkonda, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, nina pindmise vigastuse, paremal randmel marrastuse, millise õigusvastase teoga väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Vitali Tšeremist süüdistatakse KarS § 263 p 1 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 263 lg 1 p 1) järgi selles, et tema 30.11.2014. a ajavahemikul kella 09.45-10.50 vahelisel ajal Jõgeva linnas Kesk tänaval taksopeatuse juures asuvas raudtee poolses parklas, so avalikus kohas, grupis koos

Vitali Tšeremisiga pani toime avalikus kohas kehtivate üldnõuete (KorS § 55 lg 1 p 1- avalikus kohas on keelatud käitud teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt) rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et Vitali Tšeremis haaras kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx jope varrukast, tõmbas sellest ja käskis viimasel endaga autosse istuda, kuuldes keeldumist lõi parema rusikaga ühel korral kannatanule vasaku põse piirkonda, seejärel Andreas Mäitse lõi kannatanut ühel korral rusikaga vastu vasakut põske. Vitali Tšeremis haaras kannatanul kahel käega jope hõlmadest kinni ja hakkas teda jõuga tagasi lükkama, mille käigus kannatanu libastus ja kukkus selili lüües ära parema randme vastu jääd ning sai nihestuse, kukkudes tõmbas ta ka Vitali Tšeremise endaga kaasa. Olles maas pikali lõi kõrval seisnud Andreas Mäitse kannatanut vähemalt kahel korral jalaga vastu nägu (ninajuurt), mille tagajärjel hakkas xxxxxxxxxxxxxxxx ninast verd jooksma ja purunes ülahuule limaskest; seejärel lõi Vitali Tšeremis, kes oli saanud püsti, vähemalt 2-3 korral jalaga maas lamavat kannatanut, tabades teda parema silma ja kaela piirkonda, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, nina pindmise vigastuse, paremal randmel marrastuse, millise õigusvastase teoga väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Kohus pidas kriminaalasja arutamise planeerimiseks eelistungi 30.10.2015. a prokuröri ja kaitsjate osavõtul. Kohus andis Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremisi määrusega kohtu alla üldmenetluses. Kriminaalasja arutamine määrati 31.05-01.06.2016. a ja 07.06.2016. a kohtuistungitel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. 31.05.2016. a asja arutamiseks määratud kohtuistungile ilmusid süüdistatavad, prokurör ja kaitsjad. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ei ilmunud kohtuistungile tervislikel põhjustel. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks kohtuistungi ajaks 04.11., 07.11.2016. a ja 11.11.2016. a. 04.11.2016. a istungile jäi tervislikel põhjustel ilmumata süüdistatava Vitali Tšeremisi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras, et kohtuistung jätkub 11.11.2016. a kell 10.00. Prokurör taotles 11.11.2016. a toimunud istungil, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Prokurör osundab, et kannatanu ei ole ilmunud ühelegi kohtuistungile, kuigi ta on olnud teadlik istungite toimumisest. Kannatanu on prokurörile saatnud e-kirja, milles väidab, et tal pole süüdistatavatega kontakte ega ka sõprussuhet ning soovib kriminaalasja sulgemist. Prokurör leiab, et lahkheli kannatanu ja süüdistatavate vahel tekkis tsiviilõiguslikust vaidlusest, mis kulmineerus füüsilise kontaktiga. Kannatanu vigastused on olnud küll silmaga nähtavad, kuid minimaalsed. Prokuröri hinnangul on eeltoodud asjaoludest lähtuvalt võimalus kriminaalmenetlus lõpetada. Prokurör märgib, et Andreas Mäitse on varasemalt kriminaalkorras karistamata, mistõttu ei ole tema puhul kriminaalkaristuse kohaldamine eesmärk omaette. Kuriteost on käesolevaks ajaks möödunud 2 aastat, mille jooksul Andreas Mäitse ei ole uusi kuritegusid toime pannud. Prokuröri hinnangul on Andreas Mäitse sellega tõestanud, et toimepandud kuritegu oli tema puhul juhuslikku laadi. Vitali Tšeremisi puhul osundab prokurör, et Vitali Tšeremis on varasemalt küll kriminaalkorras karistatud ja käesolev kuritegu on toimepandud katseajal, kuid leiab, et Vitali Tšeremisi poolt varasemalt toimepandud kuriteod on teiseliigilised. Kohus on pidanud Vitali Tšeremisi puhul võimalikuks kohaldada rahapesu süüdistuses tingimuslikku karistust. Käesoleva kuriteo puhul on tegemist vägivallateoga, mitte narkootikumidega seotud süüteoga, rahapesuga ning kuritegu ei ole toimepandud alkoholijoobes. Prokurör leiab, et sellises situatsioonis on Vitali Tšeremisi puhul võimalik kohaldada opurtuniteeti.

Prokuröri hinnangul tuleb süüdistatavale Andreas Mäitsele panna kohustus tasuda riigituludesse vabatahtliku summana 500 eurot ja Vitali Tšeremisile panna kohustus tasuda riigituludesse 700 eurot. Lisaks tuleb süüdistatavatelt välja mõista kaitsetasud ning solidaarselt kuulub süüdistatavatelt välja mõistmisele kutsete väljasaatmisega seotud kulud kogusummas 25,07 eurot, s.o kummaltki 12,53 eurot. Summad tuleb tasuda viie kuu jooksul. Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremisi kaitsjad nõustusid prokuröri taotlusega lõpetada kriminaalasjas menetlus KrMS § 202 alusel. Süüdistatavad Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremis nõustusid kriminaalmenetluse lõpetamisega. Nii Andreas Mäitse kui ka Vitali Tšeremis kinnitasid, et nad on nõus tasuma kriminaalmenetluse kulud ja riigi tuludesse kokkulepitud summad 5 kuu jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

xxxxxxxxxxxxxxxxx ole kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi. Kohus leiab, et Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremisi süü toimepandud teos ei ole suur. Siinjuures arvestab kohus ka seda, et Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremis on aru saanud toimepandud teo ebaseaduslikkusest ja teinud sellest vajalikud järeldused. Oluline on seegi, et kannatanule tekitatud vigastused ei ole rasked (silmalau ja silmaümbruse kontusioon, nina pindmine vigastus, parema randme marrastus). Kohus leiab, et olukorras, kus kannatanule ei ole tekitatud varalist ega ka moraalset kahju, kannatanu kriminaalmenetluse jätkamist ei soovi ning süüteo toimepanemisest on möödunud ligikaudu 2 aastat, ei tingi kriminaalmenetluse jätkamist ka avalik huvi. Kohus arvestab, et Andreas Mäitset ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Andreas Mäitsel on 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Seega on antud kriminaalasja arvestades Andreas Mäitse õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega. Vitali Tšeremist on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud ja käesolev süütegu on toimepandud katseajal. Samas tuleb arvestada, et Vitali Tšeremisile on varasemalt mõlemal korral toimepandud süütegude eest karistuseks mõistetud vangistus, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata. Viimased kuriteod, mille eest Vitali Tšeremis on süüdi mõistetud, pani ta toime aastal 2011. Kohtuotsus süüdimõistmise kohta tehti Viru Maakohtu 01.07.2013. a lahendiga. Kohtu hinnangul on oluline arvestada ka seda, et Vitali Tšeremis ei ole jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Kui varasemalt on Vitali Tšeremis süüdi mõistetud esimese astme kuritegude (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine, rahapesu) toimepanemise eest, siis käesolevalt heidetakse Vitali Tšeremisile ette teise astme kuriteo toimepanemist. Arvestades Vitali Tšeremisi süü suurust, aga ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, on kohtu arvates Vitali Tšeremisi suhtes karistuse eesmärki võimalik saavutada muul viisil, st kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.