Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-16-9705

M.Õ-le

Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu,

Kriminaalasi nr 1-16-9705 see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus L.B süüdistatakse selles, et tema, viibides 05.septembril 2016 kella 12.55 ajal alkoholijoobes olles Kuressaare linnas XX tänav XX maja hoovis, kus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale M.Õ-le, keda lõi ühe korra rusikas käega vastu nägu – vasakule poole silma alla, mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist ja mitteohtliku lühemaajalise alla 4 nädala kestva tervisekahjustuse – vähese verevalumi parema põsesarna piirkonnas. Sellise tahtliku tegevusega L.B , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus L.B’ile nõutud karistus: KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 12 (kaheteistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et L.B kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et L.B on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et L.B on kohustatud katseajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas. Süüdistatav L.B andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulu tasumisele ositi aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja kinnitasid kohtus kokkuleppe juurde jäämist. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. L.B on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohus tunnistab L.B süüdi KarS §-de 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistuso jääb sanktsioonide piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. L.B karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Asjaolusid, mis välistaksid L.B suhtes KarS §-des 74,75 sätestatud kohaldamise, ei ole kohtulikus menetluses ilmnenud. L.B kinnitas kohtuistungil oma nõusolekut lisakohustuse võtmiseks, mille kohaselt ta ei tohi katseajal tarvitada alkoholi ja

Kriminaalasi nr 1-16-9705 kohustub osalema sotsiaalprogrammis. L.B kinnitas samuti kohtuistungil, et ta on teadlik tagajärgedest, mis võivad saabuda siis kui ta ei täida katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. L.B ’ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tasuna kokku 120 eurot. Vastavalt karistuskokkuleppele ja tuginedes KrMS § 180 lg 3 sätetele määrab menetluskulude tasumisele 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.