Kohtulahend

Vangla Ida-Harju ja saata määrus

täitmiseks

tingimisi enne

R.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.01.2016.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.11-11.11.2015, s.o 2 päeva, karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 1 aasta 6 kuud. Katseajaks allutati R.U kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS §75 lg 2 p 2 alusel kohustati R.U katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati R.U osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 02.02.2016.a. Viru Maakohtu 15.06.2016.a määrusega pöörata R.U-le Viru Maakohtu 15.01.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus 7 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15.06.2016. Kohtumäärus jõustus 01.07.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 15.06.2016.a ja lõpp on 12.02.2017.a.

R.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses osaleb ta alates 01.09.2016 tööhõives. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab R.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama emale kuuluvasse korterisse XXXX. Töökohta vabanemisel ei ole. R.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Karistust kannab vägivallategude eest. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas viiendat korda. Alkoholiga tekkisid probleemid kaks aastat tagasi, proovis otsida tööd. Ravil ei ole käinud, proovis ise hakkama saada. On nõus lisakohustustega ja 6- kuulise katseajaga. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab R.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega. Prokurör arvestab asjaoluga, et R.U on karistuse lõpp 12.02.2017 ja leiab, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et R.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. R.U käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad R.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud R.U mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab R.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on R.U olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava

edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.