Kohtulahend

1 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tõnu Jõela on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.02.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 114-9156 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust; KarS § 136 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust; KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 vastab KarS § 121 lg 1 2 p 3) ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p 5, 9- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 29.03.2014, s.o 1 päev. Kandmata karistuseks oli 3 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.06.2014. Kohtuotsus jõustus karistuse osas 13.03.2015 ja menetluskulude osas 03.04.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.06.2014 ja lõpeb 06.12.2017. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 06.10.2016. 04.10.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Tõnu Jõela ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Tõnu Jõela vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märkis, et varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistuste kandmisest hoolimata on Tõnu Jõela kuritegelikku käitumist vabaduses jätkanud ega ole oma elustiili muutnud, pannes toime uusi kuritegusid. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud kriminaalhoolduse reegleid. Seega ei ole katseajaga kriminaalhooldus tema suhtes olnud tõhusaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Distsiplinaarkaristuse olemasolu viitab asjaolule, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda kinnipeetav korrale alluda. Kinnipeetav on ühiskonnale ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise riski kinnipeetava poolt suurendab alkoholi tarvitamine, samuti õigustav suhtumine tema poolt toimepandud kuritegudele. Prokuratuur nõustub Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning samuti ei toeta Tõnu Jõela vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tõnu Jõela avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et läheb vabanemise korral elama sotsiaalmajja Tallinnas xxxxxxxxxKonkreetset kokkulepet tal seal elamiseks ei ole, kuid kinnipeetav on kindel, et ööbimiskoha sealt esialgu saab. Kinnipeetav selgitas, et tal on vabaduses tuttavaid, kes teda elukoha leidmisel aitaksid, pärast eelmist vabanemist sai ta tänu tuttavatele üürikorteri. Kindel sissetulek on Tõnu Jõelal igakuise pensioni näol, lisaks plaanib teha juhutöid. Kinnipeetav on vanglas läbinud programmi „Jõud muutuda“, mis on tema hinnangul aidanud tal leida vigu ja saada aru kõigest. Tõnu Jõela juhtis tähelepanu asjaoludele, mis tema hinnangul on vangla iseloomustuses valesti. Kinnipeetav on enda sõnul avastanud budistliku ellusuhtumise ja sellesse vägivald ja alkohol ei sobi. Kaitsja leiab, et formaalsed alused Tõnu Jõela ennetähtaegse vabastamise arutamiseks on olemas. Kaitsja märgib, et Tõnu Jõela on küll korduvalt karistatud, ta on kandnud ka vangistust, kuid kuriteod, mille eest ta praegu karistust kannab, kõige raskemate hulka ei kuulu. Kaitsja hinnangul on karistuse aeg möödunud üsna normaalselt. Kaitsja eeldab, et ka üks kehtiv distsipliinirikkumine, mis Tõnu Jõelal on, ei kuulu raskete hulka. Vangis on Tõnu Jõela on töötanud majandustöödel, läbinud

2 (4)

sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, kus oli suur osakaal alkoholivastasel teemal. Üle kahe aasta ei ole Tõnu Jõela saanud alkoholi tarvitada ja vabanedes tuleb samamoodi jätkata. Tõnu Jõela on väidetavalt loobunud ka suitsetamisest. Kaitsja leiab, et probleem on Tõnu Jõelal elukohaga vabaduses. Ta on märkinud elukohaks sotsiaalmaja, kus ta saab ööbida. Kaitsja eeldab, et Tõnu Jõela leiab endale elukoha üürikorteri näol. Tõnu Jõela hakkab saama töövõimetuspensioni ja mingi sissetulek on olemas. Ilmselt teeb ta ka juhutöid. Kaitsja loodab, et kui Tõnu Jõela alkoholi ja muid mõnuaineid tarvitama ei hakka, saaks ta hakata elama positiivset elu.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Tõnu Jõela temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tõnu Jõelal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Tõnu Jõela tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Tõnu Jõela vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud tulenevalt isiku varasemast elukäigust. Tõnu Jõelat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ja ta kannab viiendat vangistust. Varem on Tõnu Jõelat karistatud varguste, röövi, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, tapmise, sugulise kire vägivaldse rahuldamise, alaealise kallutamise alkoholi tarvitamisele ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevalt kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise, röövi, vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta ning varguse katse eest. Tõnu Jõelat on karistatud väga erinevate kuritegude toimepanemise eest ning korduvalt ka reaalse vangistusega. Ükski varasematest karistustest ei ole oma eesmärki täitnud, Tõnu Jõela on jätkanud raskete kuritegude toimepanemist. Väidetav soov oma senist eluviisi muuta on Tõnu Jõelal tekkinud alles käesoleva vangistuse ajal, pärast sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimist 14.01.201621.04.2016. Kohtu hinnangul ei ole möödunud aeg piisav, et veendunult väita, et Tõnu Jõela motivatsioon seaduskuulekalt elada on püsiv. Lisaks Tõnu Jõela senisele negatiivsele elukäigule ei võimalda tema vabastamist ka alalise elukoha puudumine. Tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneb aga käitumiskontroll, mille üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Tõnu Jõela selgitas, et ta plaanib vabanemise korral minna esialgu sotsiaalmajja Tallinnas Alasi 8, kus tal on võimalik saada ööbimiskoht ning seejärel üürida korteri. Ööbimiskohta sotsiaalmajas ei saa pidada isiku alaliseks elukohaks. Kuna elukoht Tõnu Jõelal puudub, ei ole tema vabastamine tingimisi enne tähtaega võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tõnu Jõela tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Tõnu Jõela tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.10.2016. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 27.10.2016. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas

3 (4)

134,16 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 134,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Tõnu Jõelalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.