Kriminaalasi nr 1-06-14494
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07. november 2016, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 27.10.2016)
Kriminaalasja number
1-06-14494
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Tarmo Pärteli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 36610122759; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Vabastada Tarmo Pärtel Viru Maakohtu 25.10.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-06-14494 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrata Tarmo Pärtelile katseaeg tähtajaga kuni 16.05.2018. Kohustada Tarmo Pärtelit täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja 1 (4)
Tarmo
Pärtel
karistuse
kandmiselt
peale
käesoleva
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tarmo Pärtel on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.10.2007. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 106-11494 KarS § 114 p 1, 5 järgi ja karistuseks mõistetud 12 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 17.03.2008. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.05.2006 ja lõpeb 16.05.2018. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16.09.2016. 13.09.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Tarmo Pärteli ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Tarmo Pärteli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Positiivsena tuleb prokuröri arvates nimetada sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimist, elukoha ja sotsiaalse toe olemasolu. Vabanemisfondis raha olemas, kuid töökoht puudub. Töötamisest vanglas on keeldunud väidetavalt terviseprobleemide tõttu, kuid töötamisest keeldumise eest on määratud distsiplinaarkaristus. Prokurör märgib, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused, mida antud isiku puhul ei tähelda. Isik ei tunnista tegu, vanglas käitub üleolevalt, vaid enda huvisid arvestavalt, väärtustab subkultuurilisi vangla väärtusi. Prokuröri hinnangul on toimunud küll mõningad muutused paremuse poole, sõnades on Tarmo Pärtel aru saanud alkoholi tarbimise ohtlikkusest, vajadusest seada kindlad eesmärgid, kuid puudub kindlus, et isik vabanedes suudab seaduskuulekalt käituda. Kuritegu, mille eest vangistus on mõistetud, on väga raske ja taunitav, mistõttu sellise isiku vabastamine karistuse kandmiselt enne karistusaja lõppu ei ole prokuröri arvates ühiskonna ootustele vastav. Sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades kantud karistus ei ole piisav, et täita üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Arvestades varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo raskusastet, karistuse pikkust, isiku käitumist ja suhtumist vanglas, ei toeta prokurör Tarmo Pärteli ennetähtaegset vabastamist. Tarmo Pärtel avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja leidis, et ta on piisavalt kaua vanglas istunud. Vabaduses on tal lähedastest 3 õde, vend ja vanemad. Nendega suhtlemine on vanglas
2 (4)
säilinud. Ta soovib minna tööle, aidata vanemaid, elada seaduskuulekalt. Vanglas ei tööta ta väidetavalt tervislikel põhjustel ning ka seetõttu, et pakutav ei ole tema arvates töö. Tarmo Pärtel selgitas ka teiste rikkumiste asjaolusid. Vanglas on kinnipeetav osalenud programmides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Toimepandud kuritegu Tarmo Pärtel ei tunnista, kuid kahetseb seda, et ta tol korral, kui see tegu juhtus, politseid välja ei kutsunud.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Tarmo Pärtel temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tarmo Pärtelil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Tarmo Pärteli tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tarmo Pärtelit on kriminaalkorras karistatud neljal korral (kolm karistust kustunud) ja ta kannab teist reaalset vangistust. Varem on teda karistatud nii isiku- kui varavastaste kuritegude toimepanemise eest, käesolevat karistust kannab Tarmo Pärtel mõrva eest, mis on toime pandud piinaval viisil ja varalise kasu saamise eesmärgil. Tarmo Pärtel ei tunnista kuriteo toimepanemist ja leiab, et tema süü seisnes vaid selles, et ta ei teavitanud raske kuriteo toimepanemisest. Karistuseks mõistetud 12 aasta pikkusest vangistusest on Tarmo Pärtelil käesolevaks ajaks kantud peaaegu 10 aastat 6 kuud vangistust. Vanglas ei ole Tarmo Pärteli käitumine alati korrektne olnud, rikkumised on olnud seotud tööst keeldumisega, viimati 2016.a veebruaris. Kinnipeetava selgituse kohaselt ei võimalda töötada terviseprobleemid- selja- ja põlvevigastus ning praeguseks olevat talle väljastatud ka tööst vabastus. Positiivseks saab pidada sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimist. Väidetavalt mõistab Tarmo Pärtel alkoholi tarvitamise tagajärgi ning on motiveeritud jätkama alkoholivaba elustiili. Kohtu hinnangul on Tarmo Pärteli vabanemisjärgsed elutingimused head. Tarmo Pärtel asub elama ema ja kasuisa juurde aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vangistuse jooksul on Tarmo Pärtel jätkanud lähedastega suhtlemist ja katkestanud suhted varasemate tuttavatega, kes võiksid negatiivset mõju avaldada. Tarmo Pärteli perekonnaliikmed on käinud vanglas kokkusaamistel ning toetanud Tarmo Pärtelit ka rahaliselt. Tarmo Pärteli lähedased on nõus teda vabanemise korral kuni iseseisva sissetuleku saamiseni hädavajalikuga kindlustama. Vabanemisjärgselt puudub Tarmo Pärtelil garanteeritud töökoht, kuid tal on erinevaid oskuseid, mistõttu on ta kindel, et tööta ta ei jää. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava vabanemisfondi kogunenud 1290 eurot, mis tagab esmase toimetuleku pärast vabanemist. Terviseprobleemidega seoses on võimalik taotleda töövõimetuspensionit, mis garanteerib samuti stabiilse sissetuleku. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Tarmo Pärteli ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada Tarmo Pärtelit hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Vangla on oma iseloomustuses hinnanud Tarmo Pärteli puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 17% ja uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 29%. Tegemist on küllaltki madalate näitajatega. Tarmo Pärtel on talle mõistetud karistusest suurema osa ära kandnud ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kinnipeetav on seadnud tulevikuks saavutatavad ning seaduskuulekad eesmärgid. Kohtu hinnangul võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile
3 (4)
allutamine olla Tarmo Pärteli puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Tarmo Pärteli edasise käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Tarmo Pärtelile määrata katseaeg kuni 16.05.2018. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Tarmo Pärtel ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Tarmo Pärtelile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel Tarmo Pärtelile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.