Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 1. detsembri 2015. a otsusega tunnistati Jevgeni Paršin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 1 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 18 aastat vangistust. Kohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

J. Paršin tekitas V. M-ile kokku 16 torke-lõikehaava, mille tagajärjel kannatanu suri, ning S. K-le kokku 33 torke-lõikehaava kaelal, mis põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Paršini kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 114 p-de 1 ja 3 järgi.

Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2016. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Kohus oli seejuures järgmistel seisukohtadel.

Kujutiseekspertiisi tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) infotehnoloogiaosakonna ekspert K. T. Kaitsja hinnangul ei olnud ta pädev kujutiseekspertiisi tegema. Ringkonnakohus selgitas, et justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruse nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

põhimäärus“ (edaspidi: EKEI põhimäärus) § 10 p 15 sätestab, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehakse kujutise tehnilist uuringut. Määruse § 12 lg 31 kohaselt on infotehnoloogiaosakonna põhiülesanne kujutise töötluse, infotehnoloogia- ja hääleekspertiiside ning -uuringute tegemine. Seega teeb kujutiseekspertiisi just infotehnoloogiaosakonna ekspert.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et prokurör ei korraldanud kohtuistungil isikute äratundmist KrMS § 81 mõttes. Riiklik süüdistaja oli enne isikutele videosalvestiste näitamist esitanud kohtus ekspertiisiakti nr 14E-IV0015 avaldamiseks ja näidanud selle ekspertiisi objektiks olnud videosalvestisi. Failide näitamise eesmärk oli seostada tunnistajate ja kannatanu ütlusi salvestistelt nähtuvate sündmuste ja isikutega. Seejuures esitas prokurör küsimusi üksnes nende asjaolude kohta, millest tunnistajad olid varem rääkinud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Tartu Ringkonnakohtu otsuse kasseeris J. Paršini kaitsja, kes taotleb vaidlustatud kohtulahendi tühistamist täies ulatuses ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kassatsioonis esitatud väited kõlavad kokkuvõtlikult järgmiselt.

J. Paršinile esitatud süüdistus põhineb suuresti videosalvestistel. Kujutiseekspertiisi käigus parandati algsete videofailide kvaliteeti ja need ühendati, mis kahandab nende failide tõendusväärtust. Tuvastatud ei ole, millises mahus videofaile muudeti, ja seega ei saa ekspertiisiakti lubatava tõendina käsitada.

EKEI põhimääruse § 10 p-st 15 tuleneb, et infotehnoloogiaosakond tegeleb kujutise töötlemisega. Praegusel juhul esitas kujutiseekspert arvamuse ka selle kohta, et erinevatelt videosalvestistelt nähtuv isik on üks ja sama isik (J. Paršin). Sellise hinnangu andmine ei vastanud eksperdi eriteadmistele.

Lisaks leidis kassaator, et eksperdi muudetud videosalvestiste näitamine kannatanule ja tunnistajatele süüdistatava äratundmiseks ei olnud ristküsitlusel lubatav.

Kassatsioonivastuses leiab Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan, et maa- ja ringkonnakohtu otsused on seaduslikud ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kolleegiumi hinnangul on maa- ja ringkonnakohus analüüsinud kriminaalasjas kogutud tõendite lubatavust ja usaldusväärsust ning põhjendanud piisavalt, millistele tõenditele ja miks J. Paršini süüküsimuse lahendamisel on tuginetud. Faktiliste asjaolude tuvastamisel järgisid kohtud kriminaalmenetlusõigust ning kohtuotsuste põhjendustest tulenevalt on kohtute seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ühtlasi on kohtud peatunud kuriteo tõendatust puudutavatel kaitseargumentidel ja kummutanud need veenvalt.

Kaitsja kordab kassatsioonis valdavalt esimeses ja teises kohtuastmes kõlanud kaitseväiteid kujutiseekspertiisi akti nr 14E-IV0015 tõendina lubatavuse kohta. Vastuseks nendele väidetele peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist.

Esmalt ei saa nõustuda kaitsjaga, et vaidlusalune ekspertiisiakt on lubamatu, kuna selle põhjal ei saa tuvastada, kui suures mahus kujutiseekspert temale esitatud videofaile töötles. Ekspertiisi käigu ja eksperdiarvamuse kujunemise jälgitavuse ja kontrollitavuse tagavad KrMS § 107 lg 3 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded, mille kohaselt tuleb ekspertiisiaktis obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-32-09, p 8.2).

Kolleegium juhib tähelepanu, et kujutiseekspertiisi esimene lähteülesanne oli suurendada ja parandada erinevate videofailide kvaliteeti, samuti ühendada või sünkroniseerida need failid ühele ekraanile (tõendite II kd, tl 82). Kujutiseekspert töötles videofaile ekspertiisiülesande järgi. Kolleegium leiab sarnaselt maa- ja ringkonnakohtuga, et kujutiseekspertiisi käiku, sh videofailide töötlemist, on ekspertiisiaktis arusaadavalt ja piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud (tõendite II kd, tl 84 jj). Töödeldud videofailidest väljavõetud kaadrite põhjal on tehtud võrdlevad fototabelid, mis on lisatud ekspertiisiaktile (tõendite II kd, tl 88 jj). Eeltoodust tulenevalt on videofailide töötlemine ekspertiisiakti põhjal jälgitav ja kujutiseekspertiisi käik kontrollitav. Kassaatori vastupidised seisukohad jäävad kolleegiumi hinnangul paljasõnalisteks.

Lisaks ekspertiisiobjektideks olevate videofailide töötlemisele oli kujutiseekspertiisi lähteülesandeks ka eksperdiarvamuse esitamine vastusena küsimusele, kas videosalvestistel kujutatud isikute riiete ja nende eritunnuste ning kõnnaku, kehaehituse ja liigutuste järgi saab teha järelduse, et see on üks ja sama isik. Ekspertiisiaktist tulenevalt võrreldi visuaalselt erinevatel videosalvestistel olevate isikute riietusdetaile. Videofailidest väljavõetud kaadreid töödeldi eritarkvaraga ja neid kasutati võrdluste tegemisel (tõendite II kd, tl 84). Võrdluse tulemusel andis kujutiseekspert arvamuse muu hulgas riietusdetailide kokkulangevuse kohta, leides, et kahel (Jõhvi Vallavalitsuse ja G kasiino turvakaamerate) videosalvestisel on tõenäoliselt sama isik.

Kujutiseeksperdi pädevuse kindlakstegemisel viitas ringkonnakohus korrektselt EKEI põhimääruse § 10 punktile 15, mille kohaselt tehakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis kujutise tehnilist uuringut. Seejuures märkis kohus õigesti sedagi, et kujutiseekspertiis tehakse just EKEI ekspertiisiosakondade

koosseisu

kuuluvas

infotehnoloogiaosakonnas.

Nimelt

on

EKEI põhimääruse § 12 lg 31 järgi infotehnoloogiaosakonna põhiülesanne kujutise töötluse, infotehnoloogia- ja hääleekspertiiside ning -uuringute tegemine.

Kohtuekspertiis on kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 2 kohaselt menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Ekspertiisi tulemusena antav eksperdiarvamus on tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus (KES § 3). Kohtuekspertiisi tegemisel rakendab

ekspert mitteõiguslikke eriteadmisi (KrMS § 95 lg 1 ja KES § 4 lg 1).

Kohtupraktikas on sedastatud, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette asjaolusid, mille tõendamine oleks aprioorselt võimalik üksnes eksperdiarvamuse alusel. Ekspertiisi määramine on vajalik juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Seega tuleb ekspertiis määrata olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-38-12, p 18 ja 4. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-55-14, p 17.2).

Kujutiseekspertiisi sisuks on kujutise tehniline uuring (vt käesoleva otsuse p 12). Kolleegiumi hinnangul hõlmab see eeskätt kujutava materjali digitaalset töötlust (nt videosalvestise kvaliteedi parandamine, selle kaadrite eraldamine ja liitmine), aga ka kujutise analüüsi, sh erinevate kujutiste töötlemisjärgset võrdlevat uurimist jms. Ekspertiisiobjektide töötlemine ja võrdlemine on vastavate ekspertiisiülesannete püstitamisel kujutiseekspertiisis teineteisega rohkemal või vähemal määral seotud uuringud, mis tagavad võimalikult täpse, põhjaliku ja tulemusliku ekspertiisi tegemise. Nii sõltub kujutiste võrdlemise täielikkus ja tulemuslikkus paljuski kujutava materjali töötlemise mahust ja spetsiifikast (nt videosalvestiste kvaliteedi parandamine, et võrrelda erinevatel salvestistel olevate isikute eritunnuseid). Seepärast ei ole kujutiseeksperdi pädevuses mitte üksnes kujutiste digitaalne töötlus, vaid ka nende võrdlemine ja seeläbi võrdlemist võimaldavate tunnuste väljatoomine. Kuna ekspert töötleb kujutiseekspertiisi käigus enda eriteadmistest lähtuvalt kujutavat materjali ja uurib (nt võrdleb) selle pinnalt kujutisi, võib ta uuringute põhjal anda ka eksperdiarvamuse (vastavasisulise ekspertiisiülesande korral) kujutistel sedastatavate tunnuste samasuse, sarnasuse ja erinevuse kohta. Sellest johtuvalt ei väljunud ekspert arutatavas kriminaalasjas ekspertiisiakti tegemisel temale antud pädevuse piiridest ning kohtud ei eksinud kujutiseeksperdi esitatud eksperdiarvamusele tuginedes.

Lisaks märgib kolleegium järgmist. Ekspertiisiakt on KrMS § 63 lõikes 1 loetletud tõendiliik. Tõendite vaba hindamise põhimõttest tulenevalt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu ning kohus peab tõendeid hindama kogumis oma siseveendumuse kohaselt (KrMS § 61 lõiked 1 ja 2). Kui kohtule on kohtulikul uurimisel esitatud tõendina kujutiseekspertiisi kohta koostatud ekspertiisiakt, tuleb tal hinnata selle tõendi lubatavust ja usaldusväärsust ning põhistada ekspertiisiaktile, sh eksperdiarvamusele, tuginemist. Niiviisi on maa- ja ringkonnakohus praegusel juhul ka talitanud. Vaidlustatud kohtuotsustest tulenevalt käsitlesid kohtud põhjalikult kujutiseekspertiisi akti nr 14E-IV0015 ja hindasid seda kogumis teiste tõenditega, ilma ekspertiisiaktile

kindlaksmääratud

tõendusjõudu

andmata.

Siinkohal

juhib

kolleegium

tähelepanu ka sellele, et kaitsjal oli kujutiseeksperdi pädevuse ja eksperdiarvamuse vaidlustamisel võimalus taotleda kohtuistungitel eksperdi küsitlemist kujutiseekspertiisi tegemise ja esitatud eksperdijärelduste kohta. Seda õigust aga kaitsja maa- ega ringkonnakohtus ei kasutanud.

Viimaks on kolleegiumi hinnangul põhjendamatu ka kaitseväide, et videofailidest väljavõetud kaadrite näitamine kannatanule ja tunnistajatele ei olnud ristküsitlusel lubatav. Kassaator leiab, et selliselt toimides esitas prokurör sisuliselt kohtuistungil süüdistatava neile äratundmiseks. Maaja ringkonnakohus on selle seisukoha kohtupraktikale tuginedes kummutanud. Prokurör esitas ristküsitluse ajal KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel kannatanule ja mitmele tunnistajale kujutiseekspertiisi käigus töödeldud ja selle kohta koostatud ekspertiisiaktis avaldatud videofailidest väljavõetud katkeid. Kohtud sedastasid, et nende katkete näitamisel küsitletavatele ei esitatud süüdistatavat äratundmiseks ega olnud vajadust seda ka KrMS § 81 alusel korraldada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-36-15, p 9.2). KrMS § 63 lg 1 kohaselt oli fotode kasutamine tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks lubatav.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2016. a otsuse muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

J. Paršini kaitsja esitas koos kassatsiooniga Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks​määramiseks summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 6 pooltundi. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Kassatsioonis on valdavalt korratud juba apellatsioonis esitatud kaitseargumente, mis maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei andnud. Arvestades kassatsiooni mahtu ja sisukust, tuleb selle koostamiseks kulunud vajalikuks ja põhjendatud ajaks lugeda 2 pooltundi. Sellest tulenevalt ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, §-st 381 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 6 lg-st 3 määrab kolleegium riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Kolleegium jätab selle menetluskulu KrMS § 186 lg 2 alusel J. Paršini kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Saale Laos, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.