Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 9. novembri 2015. a otsusega tunnistati M. G. kokkuleppemenetluses süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. KarS § 74 lõigete 1 ja 2 alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M. G. ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

taotledes

M.

G-le

mõistetud

karistuse

täitmisele

pööramist.

Ettekande

kohaselt

on

kriminaalhooldusalune rikkunud korduvalt registreerimiskohustust, samuti on ta lahkunud oma elukohast Eestis kauemaks kui 15 päevaks, teavitamata sellest kriminaalhooldajat.

Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016. a määrusega pöörati M. G-le Tartu Maakohtu 9. novembri

2015. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Maakohus tuvastas, et M. G. on rikkunud järjepidevalt registreerimiskohustust. Lisaks lahkus ta oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma ametniku loata. Maakohtu hinnangul on M. G. selgitused otsitud ja alusetud.

Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. G. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes

taotleb kohtumääruse tühistamist ja M. G-le KarS § 74 lg 4 alusel täiendava kohustuse määramist, kohustades teda KarS § 75 lg 2 p 5 järgi alluma psühhiaatri määratavale ravile. Määruskaebuse kohaselt ei rikkunud kriminaalhooldusalune kontrollnõudeid tahtlikult, vaid psüühilise seisundi tõttu.

Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2016. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja

määruskaebus rahuldamata. Kohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

Põhjendatuks ei pidanud ringkonnakohus ka kaitsja taotlust psühhiaatrilise ekspertiisi

määramiseks, et tuvastada, kas M. G. on võimeline karistust kandma. Määruskaebuses nendib kaitsja üksnes seda, et tal on tekkinud kahtlus M. G. psüühilises seisundis, ent sellekohased veenvad põhjendused puuduvad.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. G. määratud kaitsja R. Napa, kes

taotleb kohtumääruse tühistamist ning M. G-le KarS § 74 lg 4 alusel täiendava kohustuse määramist, kohustades teda KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt alluma katseaja jooksul psühhiaatri määratavale ravile. Kaitsja hinnangul on M. G. arusaamisvõime ajas ja ruumis oluliselt piiratud. Ta ei rikkunud kontrollnõudeid tahtlikult, vaid tegi seda psüühilise seisundi tõttu.

Määruskaebuse esitas ka M. G. valitud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, taotledes

ringkonnakohtu

määruse

tühistamist

ja

kohtuasja

saatmist

uueks

arutamiseks

Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et M. G. ei pruugi olla võimeline karistust kandma. Tal on diagnoositud psühhoos ning ta on kolmel korral viibinud ravil psühhiaatriakliinikus. M. G. psüühilise seisundi kindlakstegemiseks on vaja teha ekspertiis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust selle üle, et M. G. on kriminaalhooldusele allutatud

isikuna rikkunud järjepidevalt Tartu Maakohtu 9. novembri 2015. a otsusega temale määratud kontrollnõudeid. Kaitsjad leiavad määruskaebustes, et M. G. ei pruugi vaimse seisundi tõttu olla võimeline nimetatud kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööramata jäetud vangistust kandma. Kolleegium jagab seda kahtlust järgmistel põhjustel.

Kohtuasja materjalide kohaselt on M. G. süüdivuse väljaselgitamiseks tehtud 26. septembril

2011 kriminaalasjas nr 1-12-701 kohtupsühhiaatriaekspertiis, mille kohta koostati ekspertiisiakt ettepanekuga allutada M. G. psühhiaatrilisele sundravile erirežiimiga psühhiaatriahaiglas. Ekspert sedastas, et M. G-l oli pikaajalise alkoholisõltuvuse ja narkootiliste ainete liigtarvitamise tagajärjel välja kujunenud püsikujuline psühhootiline seisund, mis põhjustas muu hulgas tajumis- ja tunnetushäireid. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tekkinud püsiva ja aastate jooksul aina süvenenud ajukahjustuse tõttu oli M. G. muutunud eksperdi hinnangul ohtlikuks iseendale ja teistele (I kd, tl 109 jj).

Tartu Maakohtu 5. aprilli 2012. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-701 allutati M. G.

eelkirjeldatud ekspertiisiaktile tuginedes psühhiaatrilisele sundravile. Ravi kohaldamine lõpetati Tartu Maakohtu 6. septembri 2013. a määrusega. Kohtumäärusest tulenevalt olid M. G. ohtlikkus ja sundravi kohaldamise vajadus ära langenud.

erakorralise

ettekande

arutamiseks

korraldatud

kohtuistungil

täitmiskohtuniku juures (tl 55 pöördel). Lisaks märgib kolleegium, et erakorralise ettekande kohaselt joob kriminaalhooldusalune enda sõnul pea iga päev alkoholi (II kd, tl 49), mida ta tunnistas ka maakohtu istungil (II kd, tl 55 pöördel ja 56).

Käesolevas kriminaalasjas ei ole M. G. süüdivuse tuvastamiseks psühhiaatrilist ekspertiisi

määratud. Võttes arvesse, et temal 2011. aastal diagnoositud psüühikahäire on välja kujunenud pikaajalise narko- ja alkoholisõltuvuse tagajärjel (vt p 9), võib M. G. vaimne seisund olla praeguseks alkoholi, aga ka varasema narkootikumide tarvitamise jätkamise tõttu muutunud ning tema püsikujuline psühhootiline seisund süvenenud. Seetõttu asub kolleegium seisukohale, et määruskaebustes tõstatatud kahtlused M. G. võimes kanda karistust on põhjendatud.

Juhul, kui karistuse täitmisele pööramise otsustamisel tekib täitmiskohtunikul põhjendatud

kahtlus, et süüdimõistetu ei ole vaimse seisundi tõttu võimeline karistust kandma, ja tema süüdivuse väljaselgitamiseks ei ole määratud ekspertiisi, tuleb täitmiskohtunikul määrata omal algatusel või menetluspoole põhjendatud taotluse alusel kohtupsühhiaatriaekspertiis. Sõltuvalt ekspertiisi

tulemusest saab täitmiskohtunik otsustada, kas ja milliseid mõjutusvahendeid on süüdimõistetule võimalik kohaldada. Olukorras, kus täitmiskohtunik tuvastab, et süüdimõistetu ei ole võimeline vaimuhaiguse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäire tõttu talle mõistetud karistust kandma, ei saa seda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 425 lõikest 2 tulenevalt täitmisele pöörata. Seepärast on ka karistuse täitmisele pööramise menetluses vaja kahtluse korral möödapääsmatult tuvastada süüdimõistetu psüühiline seisund ja teha kindlaks, kas tema puhul tuleb karistuse täitmisele pööramine kõne alla.

M. G. kaitsja R. Napa esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse kindlaks​määramiseks summas 36 eurot (sh käibemaks 6 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1 pooltund. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, §-st 381 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 7 lg-st 1 juhindudes on käimasolevas menetluses määratud kaitsja tasuks määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb kaitsja määruskaebuse esitamise eest kindlaksmääratavaks tasuks lugeda 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Kolleegium jätab selle menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Saale Laos, Lea Kivi, Peeter Roosma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.