Kohtulahend

Määrata T.S kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada T.S karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.S tunnistati Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-11590 25.02.2014 süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja T.S karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2013-20.05.2013, s.o 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulus 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 20.05.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 9 kuud vangistust (ehk 540 tundi ÜKT) ning mõisteti T.S-ile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 20.05.2013 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 160 tunni ulatuses (ehk 2 kuud 20 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulus 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 856 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati T.S-i üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 16.03.2016 kohtumäärusega (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2016 kohtumäärusega) pöörati T.S-ile Viru Maakohtu 25.02.2014 kohtuotsusega mõistetud karistus – 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust – täitmisele. Karistusest loeti kantuks süüdimõistetu T.S poolt tehtud üldkasulik töö 479 tunni ulatuses, s.o 7 kuud 29 päeva vangistust, ning ärakandmisele kuulub 6 kuud ja 8 päeva vangistust.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles ja isiklike suhete pinnal tekkinud tüli tõttu. Kuritegude laad ja vägivaldsuse aste on jäänud samaks, sest ka varasemalt on kinnipeetav kasutanud vägivalda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuse jooksul oli kinnipeetav ajavahemikus 11.08.2016-11.09.2016 hõivatud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. 12.09.2016 külastas isik Töötukassat, kus ta registreeriti aktiivse tööotsijana. Alates 17.08.2016 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kõigi mugavustega 2toalise korteriga, mille osas kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Antud aadressil elavad kinnipeetava abikaasa ja poeg. Abikaasa on nõus sellega, et isik asub sinna elama. Kinnipeetav omab põhiharidust, erialane kvalifikatsioon puudub. Riigikeelt isik ei valda. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult xxxx autolukksepana. Enne seda töötas ta poolteist xxxx müügikonsultandina. Vabanemisel on töökoha garanteerinud xxxx, mida kinnitas ka ettevõtte omanik (garantiikiri samuti olemas). Isik ei ole kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel 14.09.2016 seisuga info võlanõuete kohta puudub. Vabanemisfondi on hoiustatud 198 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on abikaasa, alaealine laps, vend (töötab xxxx), isa (elab xxxx) ja ema (elab xxxx). Abielu on sõlmitud 2014. aastal, abikaasa teab ja tunneb kinnipeetavat 2013. aastast. Peres ei ole abikaasa teada kunagi esinenud vägivalda. Abikaasa käib kokkusaamistel, suheldakse ka telefoni teel. Suhted on head ja toetavad. Varasemalt on isik kasutanud endise elukaaslase ja tolle lapse suhtes vägivalda, mille eest on teda ka 2 korral kriminaalkorras karistatud. Abikaasa teada ei ole kinnipeetava suhtlusringis vabaduses isikuid, kes teda mõjutada võiksid. Korduvad kuri- ja väärteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isikut on korduvalt karistatud ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud. Viimati tarvitas kinnipeetav enda sõnul alkoholi pool aastat tagasi (07.09.2016 seisuga). Isiku sõnul alkoholi tarvitamine teda enam ei tõmba, vaid ta pühendub pigem tervislikumale elustiilile - teeb sporti ning jättis suitsetamise maha. Narkootikumidega ei ole probleeme esinenud. Isikul on oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Alkoholijoobe seisundis võib ta teha impulsiivseid otsuseid, mida hiljem kahetseb. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele, millele viitavad toimepandud kuri- ja väärteod. Tuleviku eesmärkideks on kinnipeetav seadnud töötamise ja perekonnale pühendumise. Ei esine kuritegelikke või vaenulikke hoiakuid. Suhtumine ühiskonda on ükskõikne. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, millele viitab toimepandud liiklussüütegude arv ja ohtlikkus ühiskonnale. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on isikut määratud alates 2005. aastast kuuel korral. Enamikel juhtudest olid katseajad liidetud uute kohtuotsustega ning vaheldusid ÜKT toimikutega. Viimane ÜKT oli täitmisele pööratud (ei teinud ÜKT tunde ega täitnud kontrollnõudeid). Korduv karistatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Sõnades väljendab isik soovi hakata õiguskuulekaks ning teha kõik endast oleneva, et uuesti vanglasse mitte sattuda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 45%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust

toetab vangla kinnipeetav T.S tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla teeb ettepaneku määrata T.S-ile, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ning käitumiskontroll pikkusega 6 Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata T.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 sätestatud kohustused.

kuud.

,4,8

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on abikaasa, alaealine laps M N, vend A (töötab xxxx), isa V (elab xxxx) ja ema J (elab xxxx). T.S-i vabanemisjärgseks elukohaks on märgitud xxxx. See on kõigi mugavustega kahetoaline korter, millel üldpinda on 38m2. Vabanemisel on T.S-ile töökoha garanteerinud xxxx. Telefonivestluses kinnitas selle ettevõtte omanik S N, et kinnipeetav tõepoolest saab tööd nende juures ehitaja-viimistlejana. Objektid asuvad xxxx, xxxx, vahel ka xxxx. Kinnipeetav on omaniku sugulane. Enne vangistust töötas T.S abikaasa sõnul xxxx. Ametit tal küll pole, ent abikaasa sõnul on T.S oma töökogemused-oskused saanud autoremonditöökojas töötamise perioodil. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on T.S määratud alates 2005. aastast kuuel korral. Kriminaalhooldajate katseaja lõppemise ettekannetest saab välja lugeda, et enamikel juhtudest olid katseajad liidetud uute kohtuotsustega ning vaheldusid ÜKT toimikutega. Viimane ÜKT oli täitmisele pööratud - T.S ei teinud ÜKT tunde ega täitnud kontrollnõudeid. Juhul kui kohus peab otstarbekaks T.S tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks

kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata T.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,8 sätestatud kohustused. T.S ise soovib vangistusest t ingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta kannab karistust vanglas, sest ei järginud kontrollnõudeid ega täitnud määratud kohustusi. Ta teab, et kui vabaneb tingimisi enne tähtaega, peab täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta suudab nüüd neid täita. Lapse sünni tõttu ei saanud ta kokku viia oma tööd ja üldkasulikku tööd. Vanglas olla ei ole parem. Ta palub, et ta koju lastaks. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa T.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 14.09.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur toetab T.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist tema taasühiskonnastamise huvides ning nõustub vangla ettepanekuga katseajaks kohustuste valiku ning käitumiskontrolli kestuse kohta. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.S-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi T.S on kriminaalkorras karistatud 6 korral, on tegemist tema esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud eeskujulik, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning asjaolu, et alates 17.08.2016 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Ajavahemikul 11.08-11.09.2016 oli kinnipeetav hõivatud vangla majandustöödel koristajana ning 12.09.2016

registreeriti ta Töötukassas aktiivse tööotsijana. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht oma abikaasa ja lapse juures. Lähedastega on suhted head ja toetavad. Isikule on garanteeritud töökoht xxxx ehitajaviimistlejana, mis aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule. Kohtu hinnangul tuleks T.S-ile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada, määrates T.S-ile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud ning pannes talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.