Kriminaalasi nr 1-16-9335
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. november 2016.a., Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-9335 (16274000050)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Häli Altmets
Kriminaalasi
Sander Koppel süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) §-de 274 lg1, 4231 ja 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Agnes Ollema-Barndõk
Süüdistatav
SANDER KOPPEL, ik.39204220035,
Kaitsja
Kohtuistungist kaitsja osavõttu ei taotlenud
Kriminaalasi nr 1-16-9335 kohaldamata katseajaga 18 (kaheksateist) kuud.
Kriminaalasi nr 1-16-9335 Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus SANDER KOPPEL’it süüdistatakse selles, et tema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis 12.märtsil 2016 kella 17.00 ajal Saare maakonnas XXXXXXX enda seaduslikus kasutuses olevat mootorsõidukit – XXXXXXXXXXX - isikuna, kelle ühest grammist verest leiti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 37I alusel etanooli 1,96+0,06 mg/grammi kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon veres mitte vähem kui 1,90 mg/grammi kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Sander Koppel mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega Sander Koppel, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele SANDER KOPPEL, viibides 12.märtsil.2016 kella 17.00 ajal alkoholijoobes olles Saare maakonnas XXXXXXXXXXXX ning isikuna, kes oli politseiametnike poolt tabatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiselt, kasutas füüsilist vägivalda teda mootorsõiduki juurest põgenemise järel kinni pidanud ning endaga kaasatulemuseks korralduse andnud võimuesindaja - Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna toimkonna välijuhi suhtes, keda tõukas korduvalt rinna piirkonnast ja kelle suhtes vehkis rusikatega ning kellel tõmbas katki seljas olnud helkurvesti rinnatasku, mistõttu politseiametnik oli sunnitud end kaitsma, sest tundis reaalset hirmu, et Sander Koppel võib talle tervisekahjustused tekitada. Sellise tegevusega pani Sander Koppel toime vägivalla kasutamise ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele SANDER KOPPEL isikuna, kes on varem, s.o 05.08.2015 ja 12.03.2016 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, s.o Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, juhtis alkoholijoobes olles (kelle ühest grammist verest leiti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 37I alusel etanooli 1,96+-0,06 mg/grammi kohta) 24.04.2016 kella 05.00 ajal Saare maakonnas XXXXXXXXXXXXXXXXX enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – XXXXXXXXXXXXX vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millise tegevusega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tahtliku tegevusega Sander Koppel, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust
omamata, pani toime mootorsõiduki süstemaatilise isikuna, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalasi nr 1-16-9335 juhtimise juhtimisõiguseta
Prokuröri poolt kohtus Sander Koppelile nõutud karistus: KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõista Sander Koppel`ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sander Koppeli kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 12.03.2016 kell 19:00 kuni 13.03.2016.a kell 16:15 /tl 30-32/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et Sander Koppel kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldus-ametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Sander Koppel on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav Sander Koppel andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulu tasumisele ositi aasta jooksul. Prokurör kinnitas kohtus kokkuleppe juurde jäämist. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohus tunnistab Sander Koppel süüdi KarS §-de 274 lg1; 4231 ja 424 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistused. Kokkulepitud karistused jäävad sanktsioonide piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Sander Koppel karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Asjaolusid, mis välistaksid Sander Koppeli suhtes KarS §-des 74,75 sätestatud kohaldamise, ei ole kohtulikus menetluses ilmnenud. Sander Koppel kinnitas kohtuistungil oma nõusolekut lisakohustuse võtmiseks, mille kohaselt ta ei tohi katseajal tarvitada alkoholi. Sander Koppel kinnitas samuti kohtuistungil, et ta on teadlik tagajärgedest, mis võivad saabuda siis kui ta ei täida katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi. Sander Koppelil on olemas töökoht ja soov edaspidi käituda seaduskuulekalt. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus
Kriminaalasi nr 1-16-9335 karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - toksikoloogiaekspertiisitasu 27,00 eurot on menetluskulu, mis KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel määrab kohus menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.