Kohtulahend

Ida-Harju täitmiseks

Rando Pulsti kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama XXXX, mis on tööandja AS XXXX eluruum. Vabanemisel on võimalik asuda tööle AS XXXX. Rando Pulst taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub tööandjale kuuluvasse eluruumi XXXX. Kannab karistust väljapressimise eest. Distsiplinaarkaristusi on kolm. Tööle asub ettevõttesse XXXX. On rahul tööülesannetega ja tasuga. Tööülesanneteks olid vanapaberi ja paki pressimine aparaatidega ja liini korrashoid. Vend, kes on Soomes tööl, lubas anda enda auto, et oleks võimalik käia töölt XXXXema aitamas. Seal on graafikuga töö, kuid on vabad päevad, siis saab abiks olla. Teised lapsed elavad kaugel, üks vendadest läks sõjaväkke, õdedel on väikesed lapsed. Hetkel ema elukaaslane aitab teda, aga tal on pikad vahetused, töötab XXXX. Alkoholi hakkas tarvitama14 aastaselt ja 18 aastaselt. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab, nõustudes vangla seisukohaga, Rando Pulsti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Riiklikku süüdistust esindanud prokuröril ei ole vastuväiteid Rando Pulsti ennetähtaegsele vabastamisele. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada R. Pulst KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja taotleb R. Pulsti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R. Pulsti ennetähtaegset vabastamist on pidanud võimalikuks vangla ja kriminaalhooldusametnik ning ka prokurör toetab seda. R. Pulstil on vabanemisel olemas elu- ja töökoht. Tööandja AS XXXX on teda iseloomustanud kui abivalmis ja sõbralikku isikut, kes peab oma töökohast lugu ja täidab korralikult tööülesandeid. Kaitsja peab oluliseks asjaolu, et R. Pulstil oleks ennetähtaegselt vabanedes võimalik kanda hoolt oma raske puudega ema eest. Kaitsja toetab vangla ja kriminaalhooldusametniku poolt taotletud lisakohustuste määramist, mis oleks garantiiks, et R. Pulst suudab karistuse täitmisele pööramise kartuses hoiduda ka edaspidi alkoholi tarvitamisest. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Rando Pulsti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Rando Pulst on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning osalenud tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad R. Pulsti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud R. Pulsti mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab Rando Pulsti tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on R. Pulstil olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.