Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-11697
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Kelly Kasepuu
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Markko Herenata tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Süüdimõistetu
Markko Herenata (endise nimega Helandi) isikukood: 38007285716; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; elukoht (vabanemisel): XXXX
Kaitsja
advokaat Anne Vissak riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:
EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 99916700079083, selgitusse aga kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest makstakse. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 31.03.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11697 tunnistati Markko Herenata süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Markko Herenatale Tartu Maakohtu 17.09.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8680 KarS § 424 järgi mõistetud karistus, s.o 2 kuud vangistust ning, lugedes mõistetud karistustest kergema kaetuks raskema karistusega, mõisteti kohtuotsuste kogumis Markko Herenatale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Markko Herenatale Valga Maakohtu 18.04.2002. a otsusega kriminaalasjas nr 1-40/2002 mõistetud karistuse 17.09.2012. a seisuga ärakandmata osa, s.o 4 aasta 4 kuu ja 18 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Markko Herenatale 5 aastat 10 kuud 18 päeva vangistust alates 17.09.2012. a. Kohtuotsus jõustus 08.04.2014. a. Markko Herenata karistusaeg algas seega 17.09.2012. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 04.08.2018. a. Tartu Maakohtu 25. 09.2015. a määrusega jäeti Markko Herenata vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, kuna kohus hindas Markko Herenata poolt uute kuritegude toimepanemise riski väga kõrgeks. Kohtumäärus jõustus 20.10.2015. a. 17.08.2016. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid Markko Herenata tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Tartu Vangla ei toeta Markko Herenata ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav on vangla hinnangul ühiskonnale kõrgohtlik. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga ning palub kohtul jätta Markko Herenata enne tähtaega vangistusest vabastamata. Prokuröri arvates on isiku vabastamine käesoleval ajal enneaegne. Kinnipeetava varasem elukäik näitab, et ta ei ole loobunud kuritegude toimepanemisest, vaatamata mitmekordsele süüdimõistmisele ega karistuse kandmiseks antud kergematele võimalustele. Markko Herenata suhtumine toime pandud kuritegudesse on kahetine: ta tunnistab, et on need sooritanud ja kahetseb, kuid samas ei võta ta
ka täit vastutust. Kinnipeetava puhul esineb jätkuvalt risk, et ta hakkab vabaduses tarvitama alkoholi. Sellest tulenevalt on tõenäoline uute süütegude toimepanemine, samuti seab see kahtluse alla kriminaalhoolduse tulemuslikkuse. On positiivne, et Markko Herenata töötab XXXX, et ta on osalenud mitmes sotsiaalprogrammis ja mõistnud alkoholi tarvitamise tagajärgi enda käitumisele, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, samuti see, et tal on vabanedes olemas kindel töökoht, et tal on kindlad eesmärgid tulevikuks ning et ta soovib hoiduda varasemast probleemsest tutvusringkonnast. Samas ei kaalu see kõik üles negatiivset, millel prokurör eelnevalt peatus. Prokuröri arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise jooksul saaks Markko Herenata positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. Süüdimõistetu Markko Herenata avaldas kohtus, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda.XXXX vanemate juures oleks tal elukoht. Ta oli nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Võlgnevusi on 5056, 03 €. Tallinnas asuva töökohaga on seni olnud läbirääkimised. Valgamaal pole jõudnud tööd otsida. Kaitsja leidis, et Marko Herenata võiks ennetähtaegselt vabastada ja kriminaalhooldusele suunata. Ta on läbinud sotsiaalprogramme ning eeldatavasti enam kuritegusid toime ei pane. Ta on õppinud keevitajaks ja Valgamaal leiaks endale kindlasti tööd. Kohtuniku seisukoht Markko Herenata kannab liitkaristust muuhulgas ka kriminaalkoodeksi § 101 p-de 1, 5, 7 ja § 141 lg 2 p-de 1, 3 järgi, mis on tahtlikud esimese astme kuriteod. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Markko Herenata temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Markko Herenatat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Enne praegu kantavat karistust oli kinnipeetav vangistusest vabastatud ennetähtaegselt ning viibis katesajal. Peagi pärast kinnipidamisasutusest vabastamist pani Markko Herenata toime uued kuriteod, mistõttu lisaks uutele karistusele pöörati täitmisele ka vangistuse see osa, millest ta oli tingimuslikult enne tähtaega vabastatud. Tema poolt toime pandud kuritegude soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine ning kergesti mõjutatavus teiste isikute poolt, samuti aga majandusliku kasu saamine. Praeguse vangistuse kandmise ajal on Markko Herenata tegelenud kuriteoriskide maandamisega. Ta on vanglas omandanud keevitaja kutse ning töötab alates 31.01.2014. a XXXX. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“. Markko Herenata saab tänu nendele tegevustele aru, et alkohol vallandab tema riskikäitumise ning et ta ei tohi seda üldse tarvitada. Samuti on ta õppinud enesekehtestamisoskusi, et mitte alluda nii kergelt teiste poolt mõjutamisele. Järelikult peaks nii erialaste oskuste omandamine kui ka tööharjumus, samuti aga sotsiaalprogrammide kaudu omandatud teadmised ja oskused soodustama tema taasühiskonnastumist ning toetama seaduskuulekat käitumist vabaduses. Samas ilmneb Tartu
Maakohtu 04.11.2011. a määrusest kriminaalasjas nr 1-10-12238, millega Markko Herenata vabastati eelmisel korral ennetähtaegselt, et ka sel korral oli Markko Herenata vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning õppis keevitaja erialal. Selgi korral väitis Markko Herenata, et on aru saanud oma tegudest, järele mõelnud ja soovib, et kohus annaks talle võimaluse. Ometi tuli kinnipeetav vanglast välja ja pani peagi toime uued kuriteod. On selge, et headest kavatsustest ning rehabilitatsiooniprogrammidest omandatud teadmistest ei ole kasu, kui isik ei oska või ei suuda neid tegelikus elus rakendada. Markko Herenata lastekodus ja vanglas pikka aega kujunenud väärushinnangud ja hoiakud ei allu kergelt muutustele. Tavaellu naasmine ning sealsete probleemidega põrkumine võib ta suure tõenäosusega tagasi viia varasemate kriminaalsete käitumisvariantide juurde. Seega peaks Markko Herenata vanglast vabanema keskkonda, mis toetaks tema püüdlusi. Käesoleval ajal aga seda tingimust endiselt täidetud ei ole. Tal on küll kokkulepe XXXX omaniku S.K., kes on lubanud ta võtta tööle autojuhina. Samas tegutseb nimetatud ettevõte Tallinnas, kus Markko Herenatal puudub elukoht. Elukoht on tal käesoleval ajal kindlustatud aga üksnes oma vanemate juures aadressil XXXX. Seega ei sobitu Markko Herenata elukoht temale võimaldatava töökohaga. Lisaks leiab kohtunik, et ka Markko Herenata elukoht, kuhu ta saab pärast vangitust elama asuda, ei ole õiguskuulekat elu soodustav. Seal elavad küll tema vanemad, kuid arvestades seda, et tegu on alkohoolikutega, siis ei suuda ega oska nimetatud isikud Markko Herenatat tema püüdlustes toetada. Vastupidi, oma sõltuvuskäitumisega võivad nad soodustada alkoholi tarvitama hakkamist ka Markko Herenata enda poolt, mis, eriti kui arvestada seda, et Marko Herenata varasemate kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud ka alkoholi liigtarvitamine, omakorda võib päädida uute kuritegude toimepanekuga. Seetõttu hindab kohtunik Markko Herenata poolt uute kuritegude toime panemise riski väga kõrgeks, mistõttu ei näe käesoleval ajal võimalust teda vangistusest enne tähtaega vabastada. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Markko Herenata riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud 120 € (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Markko Herenatal.
Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.