Majandusalased süüteod › Maksualased süüteod

Igor Urmakeri sõidukist läbiotsimisel leitud võltsitud invaliiditunnistus hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Igor Urmakerile ei tagastata tema kinnipidamisel ära võetud konfiskeeritava sõiduauto BMW 525D reg.nr XXXX tehnilist passi ja võtmeid, mis konfiskeeritakse koos sõidukiga. Kriminaalmenetluses tehtud koopiad läbiotsimistel ja kinnipidamistel ära võetud andmekandjatest kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Igor Urmakerit (ik 38509250309) süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos OÜ XXXX(reg.kood XXXX1, käibemaksukohustuslane alates 15.09.2015 a. juriidiline aadress XXXX, Tallinn,) juhatuse liikme Maksim Solominiga esitas maksustamisperioodil juuli 2015 kuni aprill 2016 OÜ XXXX käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja varjas sellega maksukohustust vähemalt suurele kahjule vastava summa, s.o 483 695,06 euro võrra. Nimelt nende omavahelise kokkuleppe kohaselt Maksim Solomin juhatuse liikmena esitas maksudeklaratsioone ja korraldas ettevõtte igapäevatööd ning Igor Urmaker tegeliku juhina korraldas OÜ-s XXXXnimelt elektroonikakaupade ostu-müügiteenust ja kontrollis rahade liikumist. Elektroonikakaupade ostu-müügiteenus seisnes selles, et OÜ XXXXostis 0% käibemaksumääraga mobiiltelefone, arvuteid jt kaupu ühendusesiseselt ja müüs Eestis edasi teistele äriühingutele ja füüsilistele isikutele, mille tulemusel lisandus müügitehingutele tasumisele kuuluv 20% käibemaksumäär. Selleks, et varjata OÜ XXXXpoolt tekkinud maksukohustust ning vältida käibemaksu tasumist riigile kajastasid Igor Urmaker ja Maksim Solomin OÜ XXXXkäibemaksudeklaratsioonides: 1) sisendkäibemaksuna teisele Eestis registreeritud käibemaksukohustuslasele tasutud 20% käibemaksu suuremas ulatuses, kui nad tegelikult selliseid tehinguid teinud olid; 2) ühendussisest müüki Leedu äriühingutele XXXX, XXXXja XXXX, milliseid tehinguid ei toimunud ja mille tulemusel vähendasid tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kuna tegelikkuses nimetatud tehinguid ei toimunud, siis rikuti käibemaksuseadust, kuivõrd OÜ-l XXXXpuudusid nõuetekohased arved, mille alusel suurendada alusetult mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu ja vähendada selle tulemusel tasumisele kuuluvat käibemaksu. Vastavalt käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks,

millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 järgi teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maksustatavast käibest maha arve alusel, mis vastab KMS § 37 sätestatud nõuetele. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number; KMS § 37 lg 7 p 5 kohaselt peab arvele olema märgitud kauba või teenuse nimetus või kirjeldus. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud ning tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. OÜ XXXXpoolt kajastati alusetult sisendkäibemaksu järgnevalt: 20.09.2015 e-maksuameti kaudu esitatud juulikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 73 884,23 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 09.11.2015 e-maksuameti kaudu esitatud augustikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 23 696,76 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 21.10.2015 e-maksuameti kaudu esitatud septembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 14 733,22 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 21.11.2015 e-maksuameti kaudu esitatud oktoobrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 41 797,78 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 30.12.2015 e-maksuameti kaudu esitatud novembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 44 854,37 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 20.01.2016 e-maksuameti kaudu esitatud detsembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 51 976,80 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 21.02.2016 e-maksuameti kaudu esitatud jaanuarikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 17 678,69 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 21.03.2016 e-maksuameti kaudu esitatud veebruarikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 48 383,38 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 29.04.2016 e-maksuameti kaudu esitatud märtsikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 63 871,55 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta);

17.05.2016 e-maksuameti kaudu esitatud aprillikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 102 818,28 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta), seega kajastati kokku 483 695,06 eurot sisendkäibemaksu, mille kohta ei ole deklareeritud KMD INF B-osas arveid ja puuduvad tasumised. Sel viisil esitasid Maksim Solomin ja Igor Urmaker maksustamisperioodil juuli 2015 kuni aprill 2016 maksuhaldurile e-maksuameti kaudu OÜ XXXXkäibemaksudeklaratsioonides valeandmeid, mille eesmärgiks oli ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt KMS § 29 lg 3 ning vähendada seeläbi osaühingu maksukohustust. Samuti Igor Urmaker, kes olles OÜ XXXX(reg.kood XXXX, käibemaksukohustuslane alates 18.01.2010 a. juriidiline aadress XXXX, Tallinn) juhatuse liige, esitas ühiselt ja kooskõlastatult Maksim Solomin`ga maksustamisperioodil august 2015 kuni märts 2016 OÜ XXXX käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse varjamise eesmärgil, millega jäi riigile laekumata vähemalt suurele kahjule vastav summa, s.o 221 845,60 eurot. Nimelt Igor Urmaker koos Maksim Solominiga omavahelise kokkuleppe kohaselt ostsid ühendusesiseselt Leedu äriühingult XXXX`lt OÜ XXXXnimel 0% käibemaksumääraga elektroonikakaupu ja müüsid, Maksim Solomini äriühingute OÜ XXXXja OÜ XXXXarvelduskontot kasutades, need edasi Eesti äriühingutele ja füüsilistele isikutele, mille tulemusel lisandus müügitehingutele tasumisele kuuluv 20% käibemaksumäär. Selleks, et varjata OÜ XXXXpoolt tekkinud maksukohustust, jättis Igor Urmaker kokkuleppel Maksim Solominiga OÜ XXXXkäibemaksudeklaratsioonides ühendusesisese soetuse ja siseriikliku müügi deklareerimata ja varjas selle tulemusel tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust. Nõnda esitas Igor Urmaker kokkuleppel Maksim Solominiga OÜ XXXX käibemaksudeklaratsioonid perioodil juuli 2015- märts 2016 järgnevalt: 07.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 23.08.2015.a-käive summas 6632,00, käibemaksu summa sellest 1326,40 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 1379,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 00,00 eurot. 08.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 21.09.2015.a-käive summas 6075,00 käibemaksu summa sellest 1215,00 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 1171,00, Tasumisele kuuluv käibemaks 44,00 eurot. 09.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 20.10.2015.a-käive summas 4971,00 käibemaksu summa sellest 994,20 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 972,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 22,20 eurot. 10.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 20.11.2015.a-käive summas 9965,00 käibemaksu summa sellest 1993,00 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 1911,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 12,00 eurot. 11.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 25.12.2015.a-käive summas 1650,00 käibemaksu summa sellest 330,00 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 338,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 00,00 eurot. 12.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 20.01.2016.a-käive summas 5735,00 käibemaksu summa sellest 1147,00 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 1235,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 00,00 eurot. 01.2016 käibemaksudeklaratsioon esitatud 22.02.2016.a-käive summas 3730,00 käibemaksu summa sellest 746,00 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 871,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 00,00 eurot.

02.2016 käibemaksudeklaratsioon esitatud 21.03.2016.a-käive summas 4378,00 käibemaksu summa sellest 875,60 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 712,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 00,00 eurot. 03.2016 käibemaksudeklaratsioon esitatud 20.04.2016.a-käive summas 4146,00 käibemaksu summa sellest 829,20 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 2428,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 1598,80 eurot. Tegelikkuses on OÜ XXXXjätnud deklareerimata ühendusesisese soetuse järgnevalt: VIES- andmetel on Leedu äriühing XXXX augustis 2015.a deklareerinud müüki OÜ-le XXXX summas 53436,00 eurot; VIES –andmetel on XXXX 2015 september deklareerinud müüki OÜ-le XXXX summas 16543,00 eurot. VIES –andmetel on XXXX 2015 oktoober deklareerinud müüki OÜ-le XXXXsummas 42203 eurot. VIES –andmetel on XXXX 2015 november deklareerinud müüki OÜ-le XXXXsummas 105033 eurot. VIES –andmetel on XXXX 2015 detsember deklareerinud müüki OÜ-le XXXXsummas 267339 eurot. VIES –andmetel on XXXX 2016 jaanuar deklareerinud müüki OÜ-le XXXXsummas 48527 eurot. VIES –andmetel on XXXX 2016 veebruar deklareerinud müüki OÜ-le XXXXsummas 270651 eurot. VIES-andmetel on XXXX 2016 aasta märts deklareerinud müüki OÜ–le XXXX summas 305496 eurot. Selleks, et varjata OÜ XXXXkäivet, kasutasid Maksim Solomin ja Igor Urmaker XXXXOÜ (reg.kood XXXX, juhatuse liige Maksim Solomin, mittekäibemaksukohustuslane) ja OÜ XXXX(reg.kood XXXX, juhatuse liige Maksim Solomin) nimel avatud arvelduskontot, mille kaudu tasuti OÜ XXXXnimel ühendusesisest soetust Leedu äriühingult ja kuhu laekusid kauba müügist saadud rahalised vahendid. Oma sellise tegevusega rikkus OÜ XXXXkäibemaksuseaduse järgnevaid sätteid: • § 1 lg 1 p 1 kohaselt käibemaksu objekt on: käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; • § 3 lg 4 p 5 sätestab, et maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu KMS § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures KMS § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis. • KMS § 4 lg 1 p 1 alusel on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. • § 8 sätestab, et kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. • § 11 lg 1 p 2 sätestab, et käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, kui toimus kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. • § 12 lg 1 sätestab, et käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. • § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

• § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. • § 29 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. • § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. • § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Nimelt oli XXXXOÜ maksukohustuslasena kohustatud deklareerima käibemaksudeklaratsioonis, vormil KMD, liikmesriigist soetatud kauba väärtuse real/lahtris 6 ja 6.1. Samuti oli XXXXOÜ kohustatud deklareerima kauba müügi, st ettevõtte maksustatava käibe Eesti Vabariigis käibemaksudeklaratsioonil vorm KMD real 1 ja lisaks sellele kauba/teenuse müügilt arvestatava käibemaksu 20%, käibemaksudeklaratsioonil vorm KMD real 4 ja esitama maksuhaldurile, Maksu- ja Tolliametile. Seega rikuti KMS nõudeid ja jäeti XXXXOÜ nimelt deklareerimata Leedu äriühingult ühendusesisene soetus 1 109 228 eurot, kauba müügist tekkiv käive ja sellele lisanduv tasumisele kuuluv 20% käibemaks kogusummas 221 845,60 eurot järgnevalt: 23.08.2015 e-maksuameti kaudu esitatud augustikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 53 436 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 10 687,20 eurot; 21.09.2015 e-maksuameti kaudu esitatud septembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 16 543 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 3308,60 eurot; 20.10.2015 e-maksuameti kaudu esitatud oktoobrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 42 203 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 8440,60 eurot; 25.12.2015 e-maksuameti kaudu esitatud novembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 105 033 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 21 006,60 eurot; 20.01.2016 e-maksuameti kaudu esitatud detsembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 267 339 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 53 467,80 eurot; 22.02.2016 e-maksuameti kaudu esitatud jaanuarikuu 2016 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 48 527 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 9705,40 eurot; 21.03.2016 e-maksuameti kaudu esitatud veebruarikuu 2016 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 270 651 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 54130,20 eurot; 20.04.2016 e-maksuameti kaudu esitatud märtsikuu 2016 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 305 496 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 61 099,20 eurot. Seega kauba ühendusesisese soetamise ja Eestis edasimüügi seaduslikul deklareerimisel, oleks tekkinud XXXXOÜ-l täiendav käibemaksu deklareerimise, maksuhaldurile esitamise ja maksmise

kohustus kogusummas 221 845,60 eurot, kuid XXXXOÜ rikkus eelviidatud käibemaksuseaduse sätteid ning jättis eeltoodud andmed deklareerimata ja esitamata ning käibemaksusumma Eesti Vabariigile tasumata, mille tulemusel jäi käibemaksuna laekumata 221 845,60 eurot. Sel viisil esitasid Igor Urmaker ja Maksim Solomin OÜ XXXXnimelt maksustamisperioodil august 2015 kuni märts 2016 maksuhaldurile e-maksuameti kaudu OÜ XXXXkäibemaksudeklaratsioonides valeandmeid, mille eesmärgiks oli varjata osaühingu tegelikku käivet ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 221 845,60 eurot. Igor Urmaker ja Maksim Solomin oma kooskõlastatud ja ühise tegevuse tulemusel jätsid OÜ XXXXning OÜ XXXXnimel riigile deklareerimata ja tasumata käibemaksu kokku summas 705 540,66 eurot. Eeltoodu alusel pani Igor Urmaker toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksukohustust eriti suurele kahjule vastav summa, s.o kokku 705 540,66 eurot. II Maksim Solominit süüdistatakse selles, et tema olles OÜ XXXX(reg.kood XXXX1, käibemaksukohustuslane alates 15.09.2015 a. juriidiline aadress XXXX, Tallinn,) juhatuse liige esitas ühiselt ja kooskõlastatult Igor Urmakeriga maksustamisperioodil juuli 2015 kuni aprill 2016 OÜ XXXX käibedeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja varjas sellega maksukohustust vähemalt suurele kahjule vastava summa, s.o 483 695,06 euro, võrra. Nimelt nende omavahelise kokkuleppe kohaselt Maksim Solomin juhatuse liikmena esitas maksudeklaratsioone ja korraldas ettevõtte igapäevatööd ning Igor Urmaker tegeliku juhina korraldas OÜ-s XXXXnimelt elektroonikakaupade ostu-müügiteenust ja kontrollis rahade liikumist. Elektroonikakaupade ostu-müügiteenus seisnes selles, et OÜ XXXXostis 0% käibemaksumääraga mobiiltelefone, arvuteid jt kaupu ühendusesiseselt ja müüs Eestis edasi teistele äriühingutele ja füüsilistele isikutele, mille tulemusel lisandus müügitehingutele tasumisele kuuluv 20% käibemaksumäär. Selleks, et varjata OÜ XXXXpoolt tekkinud maksukohustust ning vältida käibemaksu tasumist riigile kajastasid M.Solomin ja I.Urmaker OÜ XXXXkäibedeklaratsioonides: 1) sisendkäibemaksuna teisele Eestis registreeritud käibemaksukohustuslasele tasutud 20% käibemaksu suuremas ulatuses, kui nad tegelikult selliseid tehinguid teinud olid; 2) ühendussisest müüki Leedu äriühingutele XXXX, XXXXja XXXX, milliseid tehinguid ei toimunud ja mille tulemusel vähendasid tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kuna tegelikkuses nimetatud tehinguid ei toimunud, siis rikuti käibemaksuseadust, kuivõrd OÜ-l XXXXpuudusid nõuetekohased arved, mille alusel suurendada alusetult mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu ja vähendada selle tulemusel tasumisele kuuluvat käibemaksu. Vastavalt käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 järgi teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maksustatavast käibest maha arve alusel, mis vastab KMS § 37 sätestatud nõuetele. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number; KMS § 37 lg 7 p 5 kohaselt peab arvele olema märgitud kauba või teenuse nimetus või kirjeldus.

Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud ning tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. OÜ XXXXpoolt kajastati alusetult sisendkäibemaksu järgnevalt: 20.09.2015 e-maksuameti kaudu esitatud juulikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 73 884,23 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 09.11.2015 e-maksuameti kaudu esitatud augustikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 23 696,76 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 21.10.2015 e-maksuameti kaudu esitatud septembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 14 733,22 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 21.11.2015 e-maksuameti kaudu esitatud oktoobrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 41 797,78 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 30.12.2015 e-maksuameti kaudu esitatud novembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 44 854,37 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 20.01.2016 e-maksuameti kaudu esitatud detsembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 51 976,80 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 21.02.2016 e-maksuameti kaudu esitatud jaanuarikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 17 678,69 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 21.03.2016 e-maksuameti kaudu esitatud veebruarikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 48 383,38 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 29.04.2016 e-maksuameti kaudu esitatud märtsikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 63 871,55 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta); 17.05.2016 e-maksuameti kaudu esitatud aprillikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis kajastasid real 5 sisendkäibemaksuna 102 818,28 eurot (KMD INF B-osas ja arvelduskontol andmed puudusid nimetatud käibemaksusummas kauba või teenuse soetamise kohta), seega kajastati kokku 483 695,06 eurot sisendkäibemaksu, mille kohta ei ole deklareeritud KMD INF B-osas arveid ja puuduvad tasumised. Sel viisil esitasid Maksim Solomin ja Igor Urmaker maksustamisperioodil juuli 2015 kuni aprill 2016 maksuhaldurile e-maksuameti kaudu OÜ XXXX käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille

eesmärgiks oli ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt KMS § 29 lg 3 ning vähendada seeläbi osaühingu maksukohustust. Samuti Maksim Solomin esitas ühiselt ja kooskõlastatult Igor Urmaker`ga, kes olles OÜ XXXX(reg.kood XXXX, käibemaksukohustuslane alates 18.01.2010 a. juriidiline aadress XXXX, Tallinn) juhatuse liige, maksustamisperioodil august 2015 kuni märts 2016 OÜ XXXX käibedeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse varjamise eesmärgil, millega jäi riigile laekumata vähemalt suurele kahjule vastav summa, s.o 221 845,60 eurot. Nimelt Maksim Solomin koos Igor Urmaker`ga omavahelise kokkuleppe kohaselt ostsid ühendusesiseselt Leedu äriühingult XXXX`lt OÜ XXXXnimel 0% käibemaksumääraga elektroonikakaupu ja müüsid, Maksim Solomini äriühingute OÜ XXXXja OÜ XXXXarvelduskontot kasutades, need edasi Eesti äriühingutele ja füüsilistele isikutele, mille tulemusel lisandus müügitehingutele tasumisele kuuluv 20% käibemaksumäär. Selleks, et varjata OÜ XXXXpoolt tekkinud maksukohustust, jättis Igor Urmaker kokkuleppel Maksim Solominiga OÜ XXXXkäibedeklaratsioonides ühendusesisese soetuse ja siseriikliku müügi deklareerimata ja varjas selle tulemusel tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust. Nõnda esitas Igor Urmaker kokkuleppel Maksim Solominiga OÜ XXXX käibedeklaratsioonid perioodil juuli 2015- märts 2016 järgnevalt: 07.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 23.08.2015.a-käive summas 6632,00, käibemaksu summa sellest 1326,40 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 1379,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 00,00 eurot. 08.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 21.09.2015.a-käive summas 6075,00 käibemaksu summa sellest 1215,00 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 1171,00, Tasumisele kuuluv käibemaks 44,00 eurot. 09.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 20.10.2015.a-käive summas 4971,00 käibemaksu summa sellest 994,20 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 972,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 22,20 eurot. 10.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 20.11.2015.a-käive summas 9965,00 käibemaksu summa sellest 1993,00 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 1911,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 12,00 eurot. 11.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 25.12.2015.a-käive summas 1650,00 käibemaksu summa sellest 330,00 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 338,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 00,00 eurot. 12.2015 käibemaksudeklaratsioon esitatud 20.01.2016.a-käive summas 5735,00 käibemaksu summa sellest 1147,00 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 1235,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 00,00 eurot. 01.2016 käibemaksudeklaratsioon esitatud 22.02.2016.a-käive summas 3730,00 käibemaksu summa sellest 746,00 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 871,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 00,00 eurot. 02.2016 käibemaksudeklaratsioon esitatud 21.03.2016.a-käive summas 4378,00 käibemaksu summa sellest 875,60 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 712,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 00,00 eurot. 03.2016 käibemaksudeklaratsioon esitatud 20.04.2016.a-käive summas 4146,00 käibemaksu summa sellest 829,20 eurot ja sisendkäibemaksu summa sellest 2428,00. Tasumisele kuuluv käibemaks 1598,80 eurot. Tegelikkuses on OÜ XXXXjätnud deklareerimata ühendusesisese soetuse järgnevalt: VIES- andmetel on Leedu äriühing XXXX augustis 2015.a deklareerinud müüki OÜ-le XXXX summas 53436,00 eurot;

VIES –andmetel on XXXX 2015 september deklareerinud müüki OÜ-le XXXX summas 16543,00 eurot. VIES –andmetel on XXXX 2015 oktoober deklareerinud müüki OÜ-le XXXXsummas 42203 eurot. VIES –andmetel on XXXX 2015 november deklareerinud müüki OÜ-le XXXXsummas 105033 eurot. VIES –andmetel on XXXX 2015 detsember deklareerinud müüki OÜ-le XXXXsummas 267339 eurot. VIES –andmetel on XXXX 2016 jaanuar deklareerinud müüki OÜ-le XXXXsummas 48527 eurot. VIES –andmetel on XXXX 2016 veebruar deklareerinud müüki OÜ-le XXXXsummas 270651 eurot. VIES-andmetel on XXXX 2016 aasta märts deklareerinud müüki OÜ–le XXXX summas 305496 eurot. Selleks, et varjata OÜ XXXXkäivet, kasutasid Maksim Solomin ja Igor Urmaker XXXXOÜ (reg.kood 12845501, juhatuse liige Maksim Solomin, mittekäibemaksukohustuslane) ja OÜ XXXX(reg.kood XXXX, juhatuse liige Maksim Solomin) nimel avatud arvelduskontot, mille kaudu tasuti OÜ XXXXnimel ühendusesisest soetust Leedu äriühingult ja kuhu laekusid kauba müügist saadud rahalised vahendid. Oma sellise tegevusega rikkus OÜ XXXXkäibemaksuseaduse järgnevaid sätteid: • § 1 lg 1 p 1 kohaselt käibemaksu objekt on: käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; • § 3 lg 4 p 5 sätestab, et maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu KMS § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures KMS § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis. • KMS § 4 lg 1 p 1 alusel on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. • § 8 sätestab, et kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. • § 11 lg 1 p 2 sätestab, et käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, kui toimus kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. • § 12 lg 1 sätestab, et käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. • § 24 lg 1 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. • § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

• § 29 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. • § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. • § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksu summa käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Nimelt oli XXXXOÜ maksukohustuslasena kohustatud deklareerima käibemaksudeklaratsioonis, vormil KMD, liikmesriigist soetatud kauba väärtuse real/lahtris 6 ja 6.1. Samuti oli XXXXOÜ kohustatud deklareerima kauba müügi, st ettevõtte maksustatava käibe Eesti Vabariigis käibemaksudeklaratsioonil vorm KMD real 1 ja lisaks sellele kauba/teenuse müügilt arvestatava käibemaksu 20%, käibemaksudeklaratsioonil vorm KMD real 4 ja esitama maksuhaldurile, Maksu- ja Tolliametile. Seega rikuti KMS nõudeid ja jäeti XXXXOÜ nimelt deklareerimata Leedu äriühingult ühendusesisene soetus 1 109 228 eurot, kauba müügist tekkiv käive ja sellele lisanduv tasumisele kuuluv 20% käibemaks kogusummas 221 845,60 eurot järgnevalt: 23.08.2015 e-maksuameti kaudu esitatud augustikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 53 436 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 10 687,20 eurot; 21.09.2015 e-maksuameti kaudu esitatud septembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 16 543 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 3308,60 eurot; 20.10.2015 e-maksuameti kaudu esitatud oktoobrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 42 203 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 8440,60 eurot; 25.12.2015 e-maksuameti kaudu esitatud novembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 105 033 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 21 006,60 eurot; 20.01.2016 e-maksuameti kaudu esitatud detsembrikuu 2015 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 267 339 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 53 467,80 eurot; 22.02.2016 e-maksuameti kaudu esitatud jaanuarikuu 2016 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 48 527 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 9705,40 eurot; 21.03.2016 e-maksuameti kaudu esitatud veebruarikuu 2016 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 270 651 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 54130,20 eurot; 20.04.2016 e-maksuameti kaudu esitatud märtsikuu 2016 käibemaksudeklaratsioonis jäeti kajastamata ühendusesisest soetust 305 496 eurot ja siseriiklikust müügist lisanduv käibemaks 61 099,20 eurot. Seega kauba ühendusesisese soetamise ja Eestis edasimüügi seaduslikul deklareerimisel, oleks tekkinud XXXXOÜ-l täiendav käibemaksu deklareerimise, maksuhaldurile esitamise ja maksmise kohustus kogusummas 221 845,60 eurot, kuid XXXXOÜ rikkus eelviidatud käibemaksuseaduse sätteid ning jättis eeltoodud andmed deklareerimata ja esitamata ning käibemaksusumma Eesti Vabariigile tasumata, mille tulemusel jäi käibemaksuna laekumata 221 845,60 eurot. Sel viisil esitasid Maksim Solomin ja Igor Urmaker OÜ XXXXnimelt maksustamisperioodil august 2015 kuni märts 2016 maksuhaldurile e-maksuameti kaudu OÜ XXXXkäibedeklaratsioonides

valeandmeid, mille eesmärgiks oli varjata osaühingu tegelikku käivet ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 221 845,60 eurot. Maksim Solomin ja Igor Urmaker oma kooskõlastatud ja ühise tegevuse tulemusel jätsid OÜ XXXXning OÜ XXXXnimel riigile deklareerimata ja tasumata käibemaksu kokku summas 705 540,66 eurot. Eeltoodu alusel pani Maksim Solomin toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksukohustust eriti suurele kahjule vastav summa, s.o kokku 705 540,66 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõudsid süüdistatavad ja nende kaitsjad kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkulepped olid süüdistatavatele arusaadavad ja süüdistatavad jäid kohtus kokkulepete juurde. Kokkulepete sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Prokurör ja kaitsjad jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Igor Urmaker ja Maksim Solomin on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Igor Urmaker ja Maksim Solomin süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteos ning mõista neile karistus vastavalt kokkulepetele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna Igor Urmakeri ja Maksim Solomini rahalised kohustused on suhteliselt suured, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et Igor Urmaker ja Maksim Solomin võivad tasuda menetluskulud ositi 5 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, lähtudes kohtuotsuse resolutiivosas esitatud graafikust. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 248 lg 1 p 5 ja § 249.

Anne Rebane Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.