Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-08-8086
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Eno Tuiv (isikukood 36601072222), määruskaebus
Kaebuste esitajad ja kaebuse liik
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
tal kindel alaline elukoht, samuti puuduvad rahalised nõuded, mis mõjutaksid negatiivselt isiku majanduslikku olukorda. Need aga ei kaalu üles isikut negatiivselt iseloomustavat. Kohus tõi negatiivse asjaoluna välja selle, et E. Tuivil on kehtiv distsiplinaarkaristus ähvardava kõneviisi kasutamise eest ametniku suhtes. Vangistuse ajal on E. Tuiv ka rünnanud vanglaametnikku ja ähvardanud kaaskinnipeetavaid, mistõttu on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Kehv majanduslik olukord võib olla uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks. Ka eelmised kuriteod näitavad isiku toimetulematust. Lisaks puuduvad andmed sotsiaalse võrgustiku kohta, kes E. Tuivi vabanemise korral toetaksid materiaalselt. Samuti on E. Tuivil olnud probleeme alkoholiga, mille tarvitamise järel muutus E. Tuiv agressiivseks ja vägivaldseks. Isik on teiste poolt mõjutatav, tunnistab seda, ent selles probleemi ei näe. Kohus pidas arvestatavaks ka vangla poolt välja toodud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsente. E. Tuivi tingimisi vabastamine on ennatlik ka seetõttu, et ta on varem rikkunud katseajal selle nõudeid. Seega puudub kindlustunne, et E. Tuiv ebaproportsionaalselt pika katseaja jooksul katseaja probleemideta läbiks.
narkokuritegudes. E. Tuivi poolt toimepandud kuritegudest on möödas palju aega ning määruskaebuse esitaja väitel on ta mõistnud oma kuriteo hukka. Tähelepanuväärne on seegi, et E. Tuiv kannab esimest vangistust, ehkki teda on kriminaalkorras karistatud ka varem. Pikk karistusaeg on seega vähemalt E. Tuivi enda väitel eesmärgi täitnud – ta on oma prioriteedid ümber hinnanud ning saanud kuriteo toimepanemise eest õppetunni. 4.3 Sarnaselt maakohtuga leiab aga ka ringkonnakohus, et käesoleval ajal välistab E. Tuivi tingimisi ennetähtaegse vabastamise tema käitumine vanglas – nimelt on ta vangistuses korduvalt viimase aasta jooksul ähvardanud kaaskinnipeetavaid ja ametnikke. E. Tuivile on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ta on ametnikku ka rünnanud. Vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist vägivaldse isikuga, kelle emotsionaalsest seisundist tulenevalt on alust arvata, et ta võib olla ohtlik teistele isikutele. Teatavasti kaasneb tingimisi ennetähtaegse vabastamisega käitumiskontroll. Ringkonnakohus leiab, et isiku suhtes, kes ei ole ametnikega koostööaldis, puudub võimalus kriminaalhoolduse kohaldamiseks, sest kriminaalhooldus oleks juba eos määratud ebaõnnestuma. 4.4 Kokkuvõtlikult leiabki ringkonnakohus, et ehkki E. Tuivi puhul on kahtlemata ennetähtaegse vabastamise kasuks olevaid argumente, nagu näiteks elukoha olemasolu, muutumissoov ja plaanid oma edasise elu korraldamiseks vabaduses, välistab tema vabastamise käesoleval ajal tema käitumine vangistuses, mis ei tekita kohtus veendumust, et isik on oma hoiakuid muutnud või et ta oleks sobiv kriminaalhooldusele allutamiseks.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.