Kohtulahend

vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 05.10.2016. 04.10.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aleksandr Kovali ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Aleksandr Kovali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Positiivsena märgib prokurör sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening läbimist“, vestlusi psühholoogiga, koolihariduse omandamist ja töötegemist vanglas. Negatiivne on töö- ja elukoha puudumine. Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused, mida antud isiku puhul ei tähelda. Toimunud on küll mõningad muutused paremuse poole, sõnades on aru saanud alkoholi tarbimise ohtlikkusest, vajadusest seada kindlad eesmärgid, kuid puudub kindlus, et isik vabanedes suudab seaduskuulekalt käituda. Kuriteod, mille eest vangistus on mõistetud, on väga raske ja taunitav, mistõttu sellise isiku vabastamine karistuse kandmiselt enne karistusaja lõppu ei ole ühiskonna ootustele vastav. Sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades kantud karistus ei ole piisav, et täita üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Arvestades varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo raskusastet, karistuse pikkust, isiku mõtlemisest, hoiakutest, majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast tulenevaid riski ei toeta prokuratuur Aleksandr Kovali ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Koval ei osanud päris täpselt öelda, kas ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et tegelikult ei tea ta, millised kohustused kaasnevad ennetähtaegse vabanemisega. Aleksandr Koval avaldas, et tal ei ole vabaduses elukohta, ei olnud ka enne käesolevat vangistust. Ta on küll mõelnud, kust elukohta leida, kuid võimalused on tema hinnangul väiksed. Ta ei tea, mis temast edaspidi saab. Karistuse kandmise ajal on ta läbinud sotsiaalprogramme ja Tallinna Vanglas töötanud. Tartu Vanglas lubati tööd pärast oktoobrit.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Koval temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksandr Kovalil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Kovali tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Kovalit on kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist kolm kuritegu on sisaldanud vägivalda. Kahel korral on Aleksandr Kovalit karistatud tapmise eest. Vanglas kannab Aleksandr Koval karistust kolmandat korda. Karistuse kandmise ajal on Aleksandr Koval läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Sotsiaalsete oskuste treening“, läbi on viidud vestlused psühholoogiga ning ka vabanemiseelne nõustamine. Alates 05.09.2016 õpib Aleksandr Koval kuuendas klassis. Vaatamata läbitud tegevustele on isik oma tuleviku suhtes ebakindel, ta ei usu, et saab vabaduses hakkama. Tal puudub

2 (3)

toetav lähivõrgustik, majanduslik tugi ning oskused vabaduses iseseisvalt toime tulla. Kohtu arvates ei ole sellise isiku vabastamine põhjendatud. Aleksandr Kovalil on kanda vangistust veel veidi vähem kui 4 aastat, mis on pikk aeg. Järelejäänud vangistuse jooksul tuleb tegeleda isiku sotsiaalsete oskuste parandamisega, mis võimaldaksid tal pärast karistuse kandmiselt vabanemist eluga toime tulla ning millega vähendatakse isiku ohtlikkust ühiskonnale. Lisaks negatiivsele elukäigule ning isiku ebakindlusele tuleviku osas ei toeta Aleksandr Kovali vabastamist ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Aleksandr Kovalil puudub elukoht. Isik avaldas, et viimati oli tal elukoht 1995-1996 aastatel ja pärast seda ei ole tal elukohta olnud. Elukoha leidmist peab Aleksandr Koval ise vähe tõenäoliseks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval pärast vabanemist võimalik minna elama sotsiaalmajja Maardus, kus eraldatakse talle voodikoht või pöörduda kodutute öömajja Tallinnas. Tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneb aga käitumiskontroll, mille üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Kuna kindlat elukohta Aleksandr Kovalil ei ole, ei ole tema vabastamine ka võimalik. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aleksandr Koval tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.