Kohtulahend

Kaitsja

Kokkuleppe sõlmimisel riigi poolt määratud korras advokaat Gerda-Johanna Pello, kohtusse kaitsjat ei soovinud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada BILIS KLEINS KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 14.01.2015 toime pandud kuriteos ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.12.2015 otsusega KarS § 4231 järgi mõistetud 5 kuulise vangistusega osaliselt ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada BILIS KLEINS KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 26.02.2016 toime pandud kuriteos ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada BILIS KLEINS KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada BILIS KLEINS KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada BILIS KLEINS KarS § 4181 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistus 26.02.2016 s.o 1 (üks) päev ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 4 aasta 1 kuu ja 29 päeva pikkust vangistust KarS § 65 lg 1 alusel käesolevas otsuses moodustatud (Tartu

Maakohtu 11.12.2015 otsuse ärakandmata osaga mõistetud) liitkaristuse s.o 6 kuulise vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Bilis Kleinsile 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, mille kandmise algust hakata arvestama alates kahtlustatavana kinnipidamisest 22.04.2016. a.

Süüdi tunnistada MOONIKA VALDRE KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 22.04.-24.04.2016 s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täielikult täitmisele kui Moonika Valdre ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: - elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Moonika Valdre katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kontrollnõuded kuuluvad kohaldamisele alates kohtulahendi jõustumisest. Süüdi tunnistada URMAS AUSTA KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täielikult täitmisele kui Urmas Austa ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdi tunnistada RAUL VÄRV KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.08.2014 otsuse (mida muutis nii Tartu Ringkonnakohus 01.12.2014 otsusega kui Riigikohus 08.05.2015 otsusega) järgi lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 8 aasta ja 6 kuulise vangistuse ärakandmata osa võrra. Alates 01.12.2014.a kuni 30.10.2016 on Raul Värv ära kandnud 1 aasta 10 kuud ja 30 päeva vangistust ehk alates 31.10.2016 on karistuse ärakandmata osa 6 aastat 7 kuud. Lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Raul Värvile 10 (kümme) aastat 7 (seitse) kuud vangistust. Liitkaristuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 31.10.2016. Tõkendid

Bilis Kleinsi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Moonika Valdre suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagid TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt tsiviilhagid rahuldada. Võlaõigusseaduse § 127, § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista: -

Bilis Kleinsilt ja Urmas Austalt solidaarselt D.E. (arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) kasuks 1500 (üks tuhat viissada) eurot;

nr

-

Bilis Kleinsilt (kuulub hiljem solidaarselt vastutama koos G.S.ega, kelle suhtes on eraldatud menetlus nr XXXXXXX, juhul kui viimane süüdi tunnistatakse) solidaarselt D.E. (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) kasuks 1600 (üks tuhat kuussada) eurot;

-

Bilis Kleinsilt (kuulub hiljem solidaarselt vastutama koos A.P.ga, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXX, juhul kui viimane süüdi tunnistatakse) solidaarselt M.P.i (arvelduskonto nr EE53220000XXXXXXXXXX) kasuks 500 (viissada) eurot;

-

Bilis Kleinsilt (kuulub hiljem solidaarselt vastutama koos A.P.ga, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXX, juhul kui viimane süüdi tunnistatakse) AS Astromoto (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX) kasuks 841 (kaheksasada nelikümmend üks) eurot.

Tartu Maakohtu 15.08.2016 määrusega Bilis Kleinsi vastu esitatud tsiviilhagide tagamiseks arestitud sõiduk Hyndai H1 registreerimismärgiga XXXXXX hinnangulise väärtusega 1500 eurot vabastada aresti alt ja tagastada kohtuotsuse jõustumisel Bilis Kleinsile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel (üle anda A.B.ile, elukoht XXXXX). Arestida Bilis Kleinsi vastu esitatud tsiviilhagide tagamiseks Prokuratuuri tagatiste kontole nr EE891010220034796011, Rahandusministeerium, viitenumber 3100057361 A.B. makstud 1500 eurot. Asitõendid. Lõuna prefektuuris hoiul:

konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kriminaalasja juures: 22.04.2016 Bilis Kleinsi kasutuses oleva sõiduki Hyundai H1 reg nr XXXXXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud:

XXXXXXXXXXXXXX,

milles ZEN sim-kaart IMSI koodiga XXXXXXXXXXXXXX pakend 3HY - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Bilis Kleinsile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel (üle anda Bilis Kleinsi elukaaslasele A.B.le, epostXXXXX);

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda NPALS-i alusel jäetud narkootiline aine, s.o pakendites 5HY-1 ja 8HY olnud narkootiline aine - konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel KarS § 191 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Kriminaalasja juures asuvad:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, so hiljemalt 16.12.2016. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb Moonika Valdrel märkida viitenumbriks 99916700077920, Raul Värvil 99916700077946, Urmas Austal 99916700077962 ja Bilis Kleinsil 99916700077991. Selgituseks tuleb kõigil märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus nende nõuete osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Otsuse koopia anda kätte süüdistatavale ja edastada kaitsjatele, prokurörile, kannatanutele D.E.le, M.P.ile, AS-le Astromoto ning Tartu vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkulepete sisu Bilis Kleins hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja kuuluvat Alfapürrolidinoheksanofenooni (alfa-PHP; a-PHP; 2-(pürrolidiin-1-üül)-1-(fenüül) heksaan-1-oon) ning II nimekirja kuuluvat kokaiini suures koguses. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on 0,65 grammi kokaiini. Täpsemalt omandas Bilis Kleins koos Moonika Valdrega 22.04.2016. a Tallinna linnas tuvastamata isikult vähemalt kaks tarvitamiskogust ja 22,58 grammi 39% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega pulbrit, milles puhast kokaiini kokku 7,86 grammi ning 1,84 g alfapürrolidinoheksanofenooni (alfa-PHP; a-PHP; 2-(pürrolidiin-1-üül)-1-(fenüül) heksaan-1-

oon), mida hoidsid enda valduses ning vedasid Viljandi linna Bilis Kleinsi poolt juhitud sõidukiga Hyundai H1 registreerimisnumbriga XXXXXX, kust see läbiotsimise käigus 22.04.2016. a politsei poolt leiti ning ära võeti. Seega tema narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega isikute grupis, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 14.01.2015. a kella 01.21 paiku koos A.P.ga lõhkusid Tartus Ringtee 35A asuva AS Astromoto kontori välisukse taastamisväärtusega 2799,02 eurot, tungisid kontorisse ja võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära AS-le Astromoto kuuluva elektrikeevituse jääkväärtusega 650 eurot ning M.P.ile kuuluva torubinokli koos metallist kohvriga koguväärtusega 200 eurot ning õhupüstoli koos kotiga koguväärtusega 300 eurot. 26.02.2016. a kella 00.15 ajal koos A.B. ja G.S.ega lõhkusid Tartu maakonnas, Haaslava vallas, Roiu alevikus, XXXXX asuva A.L. kuuluva garaaži ust lukustanud tabaluku väärtusega 50 eurot, liikumisanduri väärtusega 50 eurot ja turvakaamera väärtusega 150 eurot ning võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa garaaži ukse juures olnud kaks BMW valuvelge koos rehvidega koguväärtusega 202 eurot. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, korduvalt, isikute grupis ja sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vargusena kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema olles isik, kes on varem toime pannud varguseid, 2015. a jõulude eel võttis Raul Värvi korraldusel koos G.S.ega, hüüdnimega F., läbi D.M.i ühendust D.E.ga, leppisid kokku kohtumise Tartu linnas, Anne kanali ääres olevas söögikohas Jacki juures, kus Bilis Kleins esitas D.E.le 2000 euro maksmise nõude kuna D.E.l oli väidetavalt rahaline võlg Raul Värvi ees, kes omakorda on väidetavalt raha võlgu G.S.ele, kes oli huvitatud oma raha kättesaamisest. Nõude esitamise juures lõi Bilis Kleins D.E.le nii kehakeelega kui ka sõnu valides mulje, et nimetatud võlg tuleb tasuda ning enne seda teda rahule ei jäeta. D.E., soovimata tülli minna kriminaalse taustaga inimestega ja pidades võimalikuks maksmata jätmise korral asja vägivaldset lahendamist ja eeldades, et Raul Värv on Bilis Kleinsile ja G.S.ele võla kättesaamise ülesandeks pannud, sõitis koos Bilis Kleinsi, G.S.e ja D.M.iga Tartu linnas Turu tn 35 juurde, kus maja 5 korruse ühiskasutataval rõdul andis D.E. varasemal etteteatamisel ja palvel tema elukaaslane K.K. Bilis Kleinsile üle sularahas 1600 eurot, mis oli mõeldud korteri üüri ja lasteaia maksu tasumiseks ning vastavalt kokkuleppele Bilis Kleinsiga eeldas D.E., et rohkem teda ei tülitata. 2016. a märtsi lõpus tuli Raul Värvi varasemal korraldusel Bilis Kleins D.E.lt Raul Värvile võlgu olemise eest raha üle andmist nõudma koos Urmas Austaga kannatanu koju Tartu, Turu XX korteri XX ukse taha. Isikute tausta teades suunas D.E. nad viienda korruse ühisrõdule, kus Bilis Kleins ja Urmas Austa nõudsid D.E.lt 60 000 euro tasumist Raul Värvile võlgnevuse eest, mida hiljem maja ees vesteldes vähendati 23 000 euroks. D.E., keda on Urmas Austa varasemalt jalaga näkku löönud ja kes on varasemalt Bilis Kleinsi kohta kuulnud, et tegemist on heroiinisõltlasega, kes kannab kaasas relva ja on ettearvamatu käitumisega, tundis mõlema isiku suhtes hirmu ja palus aega järelemõtlemiseks. Mõned päevad hiljem Tartu linnas Turu XX maja ees Bilis Kleins ja Urmas Austa nõudsid D.E. käest uuesti 23 000 euro tasumist 1015 minutit väldanud intensiivse ja jõulise vestluse käigus, mille juures olid isikud ähvardava olekuga ning kasutasid rahalise nõude esitamisel väljendeid nagu „õhus on verd tunda“, „sa hakkad mind juba ära tüütama“, mille tulemusena tundis D.E. ohtu oma tervisele ja kartis, et

Urmas Austa ja Bilis Kleins annavad talle peksa. Pidades võimalikuks, et Urmas Austa ja Bilis Kleins vägivalla kasutamise ähvardused täide viivad ja soovides seda vältida, andis D.E. lubaduse maksta isikutele järgmisel päeval 1000 eurot ja kuu aja pärast samuti 1000 eurot. Paar päeva hiljem toimus Tartu linnas Turu XX maja ees kohtumine D.E., Urmas Austa ja Bilis Kleinsi vahel ning D.E. andis Urmas Austale üle sularaha 1000 eurot, mille Urmas Austa ja Bilis Kleins omavahel ära jagasid. 24.04.2016. a tuli D.E. elukoha juurde Tartu linnas Turu XX A.B., kes nõudis D.E.lt Bilis Kleinsile lubatud osa 1000 eurost, st 500 eurot, mille D.E. andis A.B.le üle kahes osas, 26.04.2016. a Tartu linnas Nõlvaku 8 asuva Annelinna Prisma juures 200 eurot ja 29.04.2016. a Annelinna Prisma juures 300 eurot A.B. palvel tema õe kätte. Vangistust kandev Raul Värv omalt poolt mõjutas kannatanut kirja teel edastatud ähvardustega. 28.03.2016 kuupäeva postitempliga D.ele adresseeritud kirjas teatab, et ta on vajadusel valmis vägivalda kasutama ja nõuab D.E.lt ca 20 000 euro tasumist ja maksmata jätmisel nõuab edaspidi 40 000 euro tasumist, 25.04.2016 D.ele adresseeritud kirjas naeruvääristab D.E.t, et too on juba 3000 eurot mustlastele andnud ja teatab, et tema nõue ei ole vähenenud ja see on endiselt 40 000 eurot, millele lisanduvad intressid, kuid ta on valmis n.ö võla kustutama, kui saab 10 000 eurot ja soovitab selle summa maksta, sest tema kannatus hakkab otsa saama. Ähvardab, et 40 000 eurone võlg on piisavalt suur, et teha inimestele pakkumisi, kes viitsib sellega tegeleda ja kui ta välja saab, siis tema tegutseb hoopis karmimalt, sest ta „ei ole päris see inimene, kellega lolli mängida“. Lubab otsida järgmised inimesed, kes sellega tegelema hakkavad ja nõuavad sisse 40 000 eurot. Lõpetab kirja sõnadega: „minna saab ainult hullemaks.“ 27.04.2016 D.E. elukaaslasele K.K.ule adresseeritud kirjas selgitab, et mõistlik on ära maksta 8000 eurot+200 igakuiselt ja kui ta välja saab, siis on võlg 40 000 ja mitte sentigi vähem, seni hakkavad erinevad inimesed D.E.t taga otsima ja tekivad probleemid probleemide järel. Ähvardab, et asjad saavad ainult hullemaks minna ja kui ta välja saab, läheb D.E.l „üli raskeks kui mitte võimatuks see olemine.“ Ähvarduste täideviimise kinnituseks teatab, et „ma võin aastaid oodata enne kui nõelan korralikult. Kui välja saan, siis tal pääsu ei ole. Ja siis muutub kõik. Kaua ma võin veel heaga rääkida, rääkida, rääkida jne, jne.“ Pärast 6. maid 2016 saadetud kirjas jätkab Raul Värv ähvardamist teatades, et ta võib kaotada lahingu kuid võidab sõja ja tal juba käivad läbirääkimised inimestega Tallinnast ja Narvast, kelle kõrval mustlased on lapsed ning, et ta muutub järjest vihasemaks ja võib hakata tegema asju, mida pärast kõik kahetsevad. Seega tema varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Bilis Kleins hoidis enda valduses enda elukohas Tartu linn Annemõisa XXX korteris osadeks lahtivõetuna laskekõlbulikku, Tuula relvatehases 1961. a valmistatud kaheraudsest sileraudsest püssist mudel B kaliiber 16 nr XXXXX käsitöönduslikult relvaraua 230 mm pikkuseks lühendamisega valmistatud kärbikut, mis leiti ja võeti ära 22.04.2016. a elukoha läbiotsimise käigus. Lisaks leiti läbiotsimise käigus tulirelva juurest tühje täitmata padrunikesti, 149,15 grammi püssirohtu, haavleid, padrunilaadimise vilttroppe ning 12 kärbikust nr XXXXX laskmiseks sobivat laskekõlbulikku siledaraudse püssi padrunit. Relvaseaduse § 20 lg 1 p 2 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille iga raua pikkus on alla 450 mm. Seega tema, tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Narkokuriteod kahjustavad rahva tervist, väljapressimisega on D.E.le tekitatud varalist kahju 3100 eurot, vargusega M.P.ile 500 eurot, lõhkumise ja vargusega AS-le Astromoto 841 eurot, varguse ja lõhkumisega A.L. 452 eurot varalist kahju. Kuriteoga saadud vara: Raul Värvi, Bilis Kleinsi, G.S.e ja Urmas Austa ühise tegutsemise tulemusena loovutas D.E. kokku 3100 eurot, 14.01.2015 toime pandud vargusega saadi vara kokku 1150 euro väärtuses ja 26.02.2016 vargusega 202 euro väärtuses. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 ekspertiiside teostamise ja joobe tuvastamise kulud. Narkootilise aine ekspertiis 588.00 eurot, ekspertiisiakt nr XXXXX (õiend kd I, lk 49); uuritud on 7 objekti, objekti maksumus 84 eurot. Objektid 1-6 s.o 6x84= 504 eurot seoses Moonika Valdre ja Bilis Kleinsiga, kummagi osa 252 eurot, ning objekt 7 s.o 84 eurot seoses Moonika Valdrega. DNA-ekspertiis 1140.00 eurot, ekspertiisiakt nr XXXXX (õiend kd I, lk 63) seoses Moonika Valdre ja Bilis Kleinsiga, kummagi osa 570 eurot. DNA-ekspertiis 228.00 eurot, ekspertiisiakt nr XXXXX (kd I, lk 70) seoses Moonika Valdre ja Bilis Kleinsiga, kummagi osa 114 eurot. Tulirelva ekspertiis 420.00 eurot, ekspertiisiakt nr XXXXX (kd I, lk 116) seoses Bilis Kleinsi ja G.S.ega, kummagi osa 210 eurot. G.S.e osas eraldatud menetlus jätkub kriminaalasjas XXXXX, kus ta kuulutatud tagaotsitavaks. Bilis Kleinsi joobeseisundi tuvastamine 71,00 eurot saatekiri-uuringuakt nr XXXX kd I lk 4 KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamise kulud: Falck Autoabi OÜ transporditeenuse kulu 220,00 eurot, Hyundai H-1 reg nr XXXXXX toimetamine treilerveokiga Lõuna prefektuuri 22.04.2016 seoses Moonika Valdre ja Bilis Kleinsiga, kummagi osa 110 eurot (kd I, lk 22). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasud: Bilis Kleinsile osutatud õigusabi eest Rein Napale (48 eurot kd I lk 127, 48 eurot kd I lk 139, 48 eurot kd I lk 155, 24 eurot kd I lk 158) kokku 168 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse korral lisandub KrMS § 179 alusel menetluskuludele sundraha, mille suurus 1. astme kuriteos süüdimõistmisel on 2,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2016 430x2,5= 1075 eurot) ja 2. astme kuriteos süüdimõistmisel on 1,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2016 430x1,5= 645 eurot). Konfiskeerimisele kuuluv vara: Tartu Maakohtu 15.08.2016. a määrusega on Bilis Kleinsi vastu esitatud tsiviilhagide tagamiseks arestitud sõiduk Hyndai H1 registreerimismärgiga XXXXXX hinnangulise väärtusega 1500 eurot. (kd II lk 174jj) Prokuratuuri tagatiste kontole EE891010220034796011, Rahandusministeerium, viitenumber 3100057361 on tsiviilhagi tagamiseks arestitud sõiduki tagastamiseks maksnud A.B. 1500 eurot. Tsiviilhagi alus ja ese: Kannatanu D.E. hagiavaldus Bilis Kleinsi ja Urmas Austa vastu 1500 eurot, mille hüvitamist soovib enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. (kd II, lk 156) Kannatanu D.E. hagiavaldus Bilis Kleinsi ja G.S.e vastu 1600 eurot, enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. (kd II, lk 157) G.S.e osas on eraldatud menetlus nr XXXXX.

Kannatanu M.P.i hagiavaldus A.P. ja Bilis Kleinsi vastu 500 eurot, mille hüvitamist soovib enda Swedbank arveldusarvele XXXXXXXXXX. (kd III lk 200) Kannatanu AS Astromoto hagiavaldus A.P. ja Bilis Kleinsi vastu 841 eurot, mille hüvitamist soovib SEB panga arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXX. (kd IV) A.P. osas toimub kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXX. Kannatanu A.L. hagiavaldus Bilis Kleinsi ja A.B. vastu summas 250 eurot, mille hüvitamist soovib elukaaslase G.P. Swedbank arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. (kd III, lk 123) – A.B. on tekitatud kahju kannatanule täielikult hüvitanud. Bilis Kleins on nõus tsiviilhagide väljamõistmisega kannatanute kasuks kuritegudega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ning pooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada Bilis Kleins KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 14.01.2015 toime pandud kuriteos ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.12.2015 otsusega KarS § 4231 järgi mõistetud 5 kuulise vangistusega osaliselt ja liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Bilis Kleins KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 26.02.2016 toime pandud kuriteos ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust, KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust, KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 4 aastat vangistust, KarS § 4181 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistus 26.02.2016 s.o 1 päev ja ärakandmisele kuulub 4 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 4 aasta 1 kuu ja 29 päeva pikkust vangistust eelnevalt eelmise kohtuotsuse ärakandmata osaga KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse s.o 6 kuulise vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 4 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise algust hakata arvestama alates 22.04.2016. a. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Bilis Kleinsilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 2043 eurot: • Ekspertiisikulud (252+570+114+210+71) 1217 eurot; • Sõiduki teisaldamise kulu 110 eurot; • kaitsjatasu 216 eurot; • sundrahast 500 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, puuduvad säästud ja realiseeritav vara, kannab pikaajalist karistust, on lapse ülalpidamiskohustus, on võimalik jätta sundrahast osa s.o 575 eurot riigi kanda. Bilis Kleins ei taotlenud menetluskulude tasumiseks täiendavat tähtaega. Bilis Kleinsile on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel.

Arestida Bilis Kleinsi vastu esitatud tsiviilhagide tagamiseks Prokuratuuri tagatiste kontole EE891010220034796011, Rahandusministeerium, viitenumber 3100057361 A.B. makstud 1500 eurot; vabastada aresti alt Tartu Maakohtu 15.08.2016. a määrusega Bilis Kleinsi vastu esitatud tsiviilhagide tagamiseks arestitud sõiduk Hyndai H1 registreerimismärgiga XXXXXX hinnangulise väärtusega 1500 eurot; anda PPA Lõuna Prefektuuris aktiga nr 5507 (kd I lk 76) hoiul olev sõiduk Hyndai H1 registreerimismärgiga XXXXXX, sõiduki registreerimistunnistus nr XXXXX pakendist 2HY ja kaks süütevõtit pakendist 1BKKP Bilis Kleinsi volitatud isikule A.B.ile (ik

XXXXXXXXXXX).

Moonika Valdre hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja kuuluvat Alfapürrolidinoheksanofenooni (alfa-PHP; a-PHP; 2-(pürrolidiin-1-üül)-1-(fenüül) heksaan-1-oon) ning II nimekirja kuuluvat kokaiini suures koguses. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on 0,65 grammi kokaiini. Täpsemalt omandas Moonika Valdre koos Bilis Kleinsiga 22.04.2016. a Tallinna linnas tuvastamata isikult vähemalt kaks tarvitamiskogust ja 22,58 grammi 39% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega pulbrit, milles puhast kokaiini kokku 7,86 grammi ning 1,84 g alfapürrolidinoheksanofenooni (alfa-PHP; a-PHP; 2-(pürrolidiin-1-üül)-1-(fenüül) heksaan-1oon), mida hoidsid enda valduses ning vedasid Viljandi linna Bilis Kleinsi poolt juhitud sõidukiga Hyundai H1 registreerimisnumbriga XXXXXX, kust see läbiotsimise käigus 22.04.2016. a politsei poolt leiti ning ära võeti. Seega tema narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega isikute grupis, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Narkokuriteod kahjustavad rahva tervist. Kuriteoga saadud vara: ei ole tuvastatud. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 ekspertiiside teostamise ja joobe tuvastamise kulud. Narkootilise aine ekspertiis 588.00 eurot, ekspertiisiakt nr XXXXX (õiend kd I, lk 49); uuritud on 7 objekti, objekti maksumus 84 eurot. Objektid 1-6 s.o 6x84= 504 eurot seoses Moonika Valdre ja Bilis Kleinsiga, kummagi osa 252 eurot, ning objekt 7 s.o 84 eurot seoses Moonika Valdrega. DNA-ekspertiis 1140.00 eurot, ekspertiisiakt nr XXXXX (õiend kd I, lk 63) seoses Moonika Valdre ja Bilis Kleinsiga, kummagi osa 570 eurot. DNA-ekspertiis 228.00 eurot, ekspertiisiakt nr XXXXX (kd I, lk 70) seoses Moonika Valdre ja Bilis Kleinsiga, kummagi osa 114 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamise kulud: Falck Autoabi OÜ transporditeenuse kulu 220,00 eurot, Hyundai H-1 reg nr XXXXXX toimetamine treilerveokiga Lõuna prefektuuri 22.04.2016 seoses Moonika Valdre ja Bilis Kleinsiga, kummagi osa 110 eurot (kd I, lk 22).

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasud: Moonika Valdrele osutatud õigusabi eest Aivar Kellole 24 eurot (kd I lk 221). Süüdimõistva kohtuotsuse korral lisandub KrMS § 179 alusel menetluskuludele sundraha, mille suurus 1. astme kuriteos süüdimõistmisel on 2,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2016 430x2,5= 1075 eurot) ja 2. astme kuriteos süüdimõistmisel on 1,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2016 430x1,5= 645 eurot). Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ning pooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada Moonika Valdre KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistus 22.04.-24.04.2016 s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud karistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Moonika Valdre ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis kohustavad teda: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Moonika Valdret käitumiskontrolli ajal mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Moonika Valdrelt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 2229 eurot: • Ekspertiisikulud (252+84+570+114) 1020 eurot; • Sõiduki teisaldamise kulu 110 eurot; • kaitsjatasu 24 eurot; • sundraha 1075 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, puuduvad säästud ja realiseeritav vara, on laste ülalpidamiskohustus, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Moonika Valdrele on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Urmas Austa olles isik, kes on varem toime pannud varguse, läks koos Bilis Kleinsiga 2016. a märtsi lõpus Raul Värvi varasemal korraldusel D.E.lt Raul Värvile võlgu olemise eest raha

üle andmist nõudma kannatanu koju Tartu, Turu XX korteri XX ukse taha. Isikute tausta teades suunas D.E. nad viienda korruse ühisrõdule, kus Bilis Kleins ja Urmas Austa nõudsid D.E.lt 60 000 euro tasumist Raul Värvile võlgnevuse eest, mida hiljem maja ees vesteldes vähendati 23 000 euroks. D.E., keda on Urmas Austa varasemalt jalaga näkku löönud ja kes on varasemalt Bilis Kleinsi kohta kuulnud, et tegemist on heroiinisõltlasega, kes kannab kaasas relva ja on ettearvamatu käitumisega, tundis mõlema isiku suhtes hirmu ja palus aega järelemõtlemiseks. Mõned päevad hiljem Tartu linnas Turu XX maja ees Bilis Kleins ja Urmas Austa nõudsid D.E. käest uuesti 23 000 euro tasumist 10-15 minutit väldanud intensiivse ja jõulise vestluse käigus, mille juures olid isikud ähvardava olekuga ning kasutasid rahalise nõude esitamisel väljendeid nagu „õhus on verd tunda“, „sa hakkad mind juba ära tüütama“, mille tulemusena tundis D.E. ohtu oma tervisele ja kartis, et Urmas Austa ja Bilis Kleins annavad talle peksa. Pidades võimalikuks, et Urmas Austa ja Bilis Kleins vägivalla kasutamise ähvardused täide viivad ja soovides seda vältida, andis D.E. lubaduse maksta isikutele järgmisel päeval 1000 eurot ja kuu aja pärast samuti 1000 eurot. Paar päeva hiljem toimus Tartu linnas Turu XX maja ees kohtumine D.E., Urmas Austa ja Bilis Kleinsi vahel ning D.E. andis Urmas Austale üle sularaha 1000 eurot, mille Urmas Austa ja Bilis Kleins omavahel ära jagasid. 24.04.2016. a tuli D.E. elukoha juurde Tartu linnas Turu XX A.B., kes nõudis D.E.lt Bilis Kleinsile lubatud osa teisest 1000 eurosest maksest, st 500 eurot, mille D.E. andis A.B.le üle kahes osas, 26.04.2016. a Tartu linnas Nõlvaku 8 asuva Annelinna Prisma juures 200 eurot ja 29.04.2016. a Annelinna Prisma juures 300 eurot A.B. palvel tema õe kätte. Vangistust kandev Raul Värv omalt poolt andis teada, et on ühendust võtnud isikutega, kes hakkavad raha nõudmisega tegelema ning mõjutas kannatanut kirja teel edastatud ähvardustega. 28.03.2016 kuupäeva postitempliga D.ele adresseeritud kirjas teatab, et ta on vajadusel valmis vägivalda kasutama ja nõuab D.E.lt ca 20 000 euro tasumist ja maksmata jätmisel nõuab edaspidi 40 000 euro tasumist, 25.04.2016 D.ele adresseeritud kirjas naeruvääristab D.E.t, et too on juba 3000 eurot mustlastele andnud ja teatab, et tema nõue ei ole vähenenud ja see on endiselt 40 000 eurot, millele lisanduvad intressid, kuid ta on valmis n.ö võla kustutama, kui saab 10 000 eurot ja soovitab selle summa maksta, sest tema kannatus hakkab otsa saama. Ähvardab, et 40 000 eurone võlg on piisavalt suur, et teha inimestele pakkumisi, kes viitsib sellega tegeleda ja kui ta välja saab, siis tema tegutseb hoopis karmimalt, sest ta „ei ole päris see inimene, kellega lolli mängida“. Lubab otsida järgmised inimesed, kes sellega tegelema hakkavad ja nõuavad sisse 40 000 eurot. Lõpetab kirja sõnadega: „minna saab ainult hullemaks.“ 27.04.2016 D.E. elukaaslasele K.K.ule adresseeritud kirjas selgitab, et mõistlik on ära maksta 8000 eurot+200 igakuiselt ja kui ta välja saab, siis on võlg 40 000 ja mitte sentigi vähem, seni hakkavad erinevad inimesed D.E.t taga otsima ja tekivad probleemid probleemide järel. Ähvardab, et asjad saavad ainult hullemaks minna ja kui ta välja saab, läheb D.E.l „üli raskeks kui mitte võimatuks see olemine.“ Ähvarduste täideviimise kinnituseks teatab, et „ma võin aastaid oodata enne kui nõelan korralikult. Kui välja saan, siis tal pääsu ei ole. Ja siis muutub kõik. Kaua ma võin veel heaga rääkida, rääkida, rääkida jne, jne.“ Pärast 6. maid 2016 saadetud kirjas jätkab Raul Värv ähvardamist teatades, et ta võib kaotada lahingu kuid võidab sõja ja tal juba käivad läbirääkimised inimestega Tallinnast ja Narvast, kelle kõrval mustlased on lapsed ning, et ta muutub järjest vihasemaks ja võib hakata tegema asju, mida pärast kõik kahetsevad. Seega tema varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: väljapressimisega on D.E.le tekitatud varalist kahju kokku 3100 eurot.

Kuriteoga saadud vara: Raul Värvi, Bilis Kleinsi, G.S.e ja Urmas Austa ühise tegutsemise tulemusena loovutas D.E. kokku 3100 eurot. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 ekspertiiside teostamise ja joobe tuvastamise kulud ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamise kulud. Urmas Austat ei puuduta. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasud: Urmas Austale osutatud õigusabi eest Ahto Sirendile (24,00 eurot kd II, lk 105), toimikuga tutvumise ja toimiku tutvustamise eest 144 eurot, kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest 48+24 eurot. Vajadusel lisandub kaitsja tasu osalemise eest kohtuistungil suurusega 20 eurot + käibemaks (s.o 4 eurot) iga pooltunni eest. Süüdimõistva kohtuotsuse korral lisandub KrMS § 179 alusel menetluskuludele sundraha, mille suurus 1. astme kuriteos süüdimõistmisel on 2,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2016 430x2,5= 1075 eurot) ja 2. astme kuriteos süüdimõistmisel on 1,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2016 430x1,5= 645 eurot). Tsiviilhagi alus ja ese: Kannatanu D.E. hagiavaldus Bilis Kleinsi ja Urmas Austa vastu 1500 eurot, mille hüvitamist soovib enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. (kd II, lk 156) Urmas Austa on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ning pooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada Urmas Austa KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 4 aastat vangistust. Mõistetud karistust KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui Urmas Austa ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Urmas Austalt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 1315 eurot. • kaitsjatasu 240 eurot; • sundraha 1075 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, puuduvad säästud, töövõimekaotus on 90%, töötasu on juhuslikku laadi, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja tasu 24 eurot osavõtu eest 28.10.2016 kokkuleppe sõlmimisel osalemise eest jätta riigi kanda. Raul Värvi süüdistatakse selles, et 2015. a lõpust alates otsis ta inimesi, kes tegeleksid väidetava võla sissenõudmisega D.E.lt. Võttis ühendust G.S.e, Bilis Kleinsi ja Urmas Austaga ja tegi neile ettepaneku raha välja nõuda ning kokkuleppe kohaselt pidid saadud raha omavahel ära jagama.

2015. a jõulude eel võtsid Bilis Kleins ja G.S., hüüdnimega F., läbi D.M.i ühendust D.E.ga, leppisid kokku kohtumise Tartu linnas, Anne kanali ääres olevas söögikohas Jacki juures, kus Bilis Kleins esitas D.E.le 2000 euro maksmise nõude kuna D.E.l oli väidetavalt rahaline võlg Raul Värvi ees, kes omakorda on väidetavalt raha võlgu G.S.ele, kes oli huvitatud oma raha kättesaamisest. Nõude esitamise juures lõi Bilis Kleins D.E.le nii kehakeelega kui ka sõnu valides mulje, et nimetatud võlg tuleb tasuda ning enne seda teda rahule ei jäeta. D.E., soovimata tülli minna kriminaalse taustaga inimestega ja pidades võimalikuks maksmata jätmise korral asja vägivaldset lahendamist ja eeldades, et Raul Värv on Bilis Kleinsile ja G.S.ele võla kättesaamise ülesandeks pannud, sõitis koos Bilis Kleinsi, G.S.e ja D.M.iga Tartu linnas Turu tn XX juurde, kus maja 5 korruse ühiskasutataval rõdul andis D.E. varasemal etteteatamisel ja palvel tema elukaaslane K.K. Bilis Kleinsile üle sularahas 1600 eurot, mis oli mõeldud korteri üüri ja lasteaia maksu tasumiseks ning vastavalt kokkuleppele Bilis Kleinsiga eeldas D.E., et rohkem teda ei tülitata. 2016. a märtsi lõpus tuli Raul Värvi varasemal korraldusel Bilis Kleins D.E.lt Raul Värvile võlgu olemise eest raha üle andmist nõudma koos Urmas Austaga kannatanu koju Tartu, Turu XX korteri nr XX ukse taha. Isikute tausta teades suunas D.E. nad viienda korruse ühisrõdule, kus Bilis Kleins ja Urmas Austa nõudsid D.E.lt 60 000 euro tasumist Raul Värvile võlgnevuse eest, mida hiljem maja ees vesteldes vähendati 23 000 euroks. D.E., keda on Urmas Austa varasemalt jalaga näkku löönud ja kes on varasemalt Bilis Kleinsi kohta kuulnud, et tegemist on heroiinisõltlasega, kes kannab kaasas relva ja on ettearvamatu käitumisega, tundis mõlema isiku suhtes hirmu ja palus aega järelemõtlemiseks. Mõned päevad hiljem Tartu linnas Turu XX maja ees Bilis Kleins ja Urmas Austa nõudsid D.E. käest uuesti 23 000 euro tasumist 1015 minutit väldanud intensiivse ja jõulise vestluse käigus, mille juures olid isikud ähvardava olekuga ning kasutasid rahalise nõude esitamisel väljendeid nagu „õhus on verd tunda“, „sa hakkad mind juba ära tüütama“, mille tulemusena tundis D.E. ohtu oma tervisele ja kartis, et Urmas Austa ja Bilis Kleins annavad talle peksa. Pidades võimalikuks, et Urmas Austa ja Bilis Kleins vägivalla kasutamise ähvardused täide viivad ja soovides seda vältida, andis D.E. lubaduse maksta isikutele järgmisel päeval 1000 eurot ja kuu aja pärast samuti 1000 eurot. Paar päeva hiljem toimus Tartu linnas Turu XX maja ees kohtumine D.E., Urmas Austa ja Bilis Kleinsi vahel ning D.E. andis Urmas Austale üle sularaha 1000 eurot, mille Urmas Austa ja Bilis Kleins omavahel ära jagasid. 24.04.2016. a tuli D.E. elukoha juurde Tartu linnas Turu XX A.B., kes nõudis D.E.lt Bilis Kleinsile lubatud osa 1000 eurost, st 500 eurot, mille D.E. andis A.B.le üle kahes osas, 26.04.2016. a Tartu linnas Nõlvaku 8 asuva Annelinna Prisma juures 200 eurot ja 29.04.2016. a Annelinna Prisma juures 300 eurot A.B. palvel tema õe kätte. Vangistust kandev Raul Värv omalt poolt mõjutas kannatanut kirja teel edastatud ähvardustega. 28.03.2016 kuupäeva postitempliga D.ele adresseeritud kirjas teatab, et ta on vajadusel valmis vägivalda kasutama ja nõuab D.E.lt ca 20 000 euro tasumist ja maksmata jätmisel nõuab edaspidi 40 000 euro tasumist, 25.04.2016 D.ele adresseeritud kirjas naeruvääristab D.E.t, et too on juba 3000 eurot mustlastele andnud ja teatab, et tema nõue ei ole vähenenud ja see on endiselt 40 000 eurot, millele lisanduvad intressid, kuid ta on valmis n.ö võla kustutama, kui saab 10 000 eurot ja soovitab selle summa maksta, sest tema kannatus hakkab otsa saama. Ähvardab, et 40 000 eurone võlg on piisavalt suur, et teha inimestele pakkumisi, kes viitsib sellega tegeleda ja kui ta välja saab, siis tema tegutseb hoopis karmimalt, sest ta „ei ole päris see inimene, kellega lolli mängida“. Lubab otsida järgmised inimesed, kes sellega tegelema hakkavad ja nõuavad sisse 40 000 eurot. Lõpetab kirja sõnadega: „minna saab ainult hullemaks.“ 27.04.2016 D.E. elukaaslasele K.K.ule adresseeritud kirjas selgitab, et mõistlik on ära maksta 8000 eurot+200 igakuiselt ja kui ta välja saab, siis on võlg 40 000 ja mitte sentigi vähem, seni hakkavad erinevad inimesed D.E.t taga otsima ja tekivad probleemid probleemide järel. Ähvardab, et asjad saavad ainult hullemaks minna ja kui ta välja saab, läheb D.E.l „üli

raskeks kui mitte võimatuks see olemine.“ Ähvarduste täideviimise kinnituseks teatab, et „ma võin aastaid oodata enne kui nõelan korralikult. Kui välja saan, siis tal pääsu ei ole. Ja siis muutub kõik. Kaua ma võin veel heaga rääkida, rääkida, rääkida jne, jne.“ Pärast 6. maid 2016 saadetud kirjas jätkab Raul Värv ähvardamist teatades, et ta võib kaotada lahingu kuid võidab sõja ja tal juba käivad läbirääkimised inimestega Tallinnast ja Narvast, kelle kõrval mustlased on lapsed ning, et ta muutub järjest vihasemaks ja võib hakata tegema asju, mida pärast kõik kahetsevad. Seega tema varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda isikute grupis, pani toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Väljapressimisega on D.E.le tekitatud varalist kahju 3100 eurot. Kuriteoga saadud vara: Raul Värvi, Bilis Kleinsi, G.S.e ja Urmas Austa ühise tegutsemise tulemusena loovutas D.E. kokku 3100 eurot. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 ekspertiiside teostamise ja joobe tuvastamise kulud. Raul Värvi ei puuduta. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasud: Raul Värvile osutatud õigusabi eest Gerda-Johanna Pellole (72,00 eurot kd II, lk 125); toimikuga tutvumise, tutvustamise ja kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest 72+48+24 eurot. Vajadusel lisandub kaitsja tasu osalemise eest kohtuistungil suurusega 20 eurot + käibemaks (s.o 4 eurot) iga pooltunni eest. Süüdimõistva kohtuotsuse korral lisandub KrMS § 179 alusel menetluskuludele sundraha, mille suurus 1. astme kuriteos süüdimõistmisel on 2,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2016 430x2,5= 1075 eurot) ja 2. astme kuriteos süüdimõistmisel on 1,5 kuupalga alammäära (alates 01.01.2016 430x1,5= 645 eurot). Tsiviilhagi alus ja ese: D.E. ei soovinud Raul Värvi vastu tsiviilhagi esitada. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ning pooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada Raul Värv KarS § 214 lg 2 p 4 alusel ja karistuseks mõista 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi s.o Tartu Maakohtu 14.08.2014 otsus, mida muutis nii Tartu Ringkonnakohus 01.12.2014 otsusega kui Riigikohus 08.05.2015 otsusega, lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 8 aasta ja 6 kuulise vangistuse ärakandmata osa võrra. Alates 01.12.2014.a kuni kokkuleppe sõlmimiseni on Raul Värv ära kandnud 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva vangistust ehk alates 21.09.2016 on karistuse ärakandmata osa 6 aastat 8 kuud ja 10 päeva. Lõplikuks liitkaristuseks mõista 10 aastat 8 kuud ja 10 päeva vangistust. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raul Värvilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 716 eurot: • kaitsjatasu 216 eurot; • sundrahast 500 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, puuduvad säästud ja realiseeritav vara, kannab pikaajalist karistust, vangistuses majandusabi

töödel osalemise eest saab kuus kätte 4 eurot, on kolme lapse ülalpidamiskohustus, 75% töövõimekaotus on võimalik jätta sundrahast osa s.o 575 eurot riigi kanda ja määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et nad jäävad selle juurde. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb süüdistatavad süüdi tunnistada järgmiselt. Bilis Kleins tuleb süüdi tunnistada süüdistuses KarS §-de 184 lg 2 p 1, 199 lg 2 p-de 4,7,8, 214 lg 2 p-de 1,4, 4181 lg 1 järgi. Moonika Valdre tuleb süüdi tunnistada süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Urmas Austa süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi. Raul Värv tuleb süüdi tunnistada süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi. Karistused tuleb mõista vastavalt kokkuleppes kajastatule. Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Juhul kui kahju on tekitatud mitme isiku poolt kuulub kahju hüvitamisele solidaarselt vastavalt VÕS §-le 137 lg 1. Kohus on seisukohal, et Bilis Kleins ja Urmas Austa on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanutele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldamisele. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagid õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. Kohtu seisukoht menetluskulu ja asitõendite osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud vastavalt kokkuleppes kajastatule. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud anda vastavalt kokkuleppele süüdimõistetutele võimalus tasuda menetluskulu 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et asitõendite osas tuleb järgida kokkuleppes kajastatut.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.