Kohtulahend

Vangla Ida-Harju ja saata määrus täitmiseks

tingimisi enne

S.A tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.11.2015.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati Oleg

S.A katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 27.11.2015.a. Harju Maakohtu 25.05.2016.a määrusega pöörati S.A-le Harju Maakohtu 19.11.2015.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 7 kuud ja 27 päeva vangistust KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.05.2016. a. Kohtumäärus jõustus 26.07.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 11.05.2016.a ja lõpp on 07.01.2017.a. S.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavaga on toimunud riigikeele testimine ja igakuised vestlused inspektorkontaktisikuga. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab S.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.A kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama endale kuuluvasse majja aadressil XXXX. Elamispind on elektroonilise valve kohaldamise jaoks sobiv. Töökohta vabanemisel ei ole. S.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. On nõus kuue kuulise katseajaga. Kannab karistustust vägivallateo eest. Kriminaalkorras karistatud üks kord. Töökoht on olemas. Ema suri veebruari kuus, elab üksinda, on alaealised lapsed. Alkoholiga probleemid tekkisid perioodiliselt. Käis arsti juures ja tahtis ampulli panna, aga ei jõudnud. Soovib tegeleda alkoholiprobleemiga, soovib pöörduda ka arsti poole probleemi lahendamiseks On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab, nõustudes vangla seisukohaga, S.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. S.A karistuse lõpp on 07.01.2017. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada S.A KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja nõustub prokuröri ja vangla arvamusega ja palub S.A vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et S.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. S.A on vangistuses esimest korda, ta kannab karistust teise astme kuritegude eest. Karistuse kandmise ajal on S.A suutnud käituda korrektselt, mida

kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

S.A

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud S.A mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab S.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on S.A olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.