1-15-8359
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2016, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-15-8359
Kohtukoosseis
Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Orvi Tali
Kriminaalasi
Ahto Soo süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,2 ja § 384 lg 1 järgi üldmenetluses.
Vaidlustatud kohtulahendid
Pärnu Maakohtu 14.septembri 2016. a kohtumäärus KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasja lõpetamise peale ja Pärnu Maakohtu 22. septembri 2016. a määrus, millega maakohus tagastas S AS esindaja määruskaebuse.
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S AS esindaja JP, määruskaebus Pärnu Maakohtu 14.septembri 2016. a määrusele ja määruskaebus Pärnu Maakohtu 22.septembri 2016. a määrusele
Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
1-15-8359 lõpetamise määrusele, taotledes eelnimetatud määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Alternatiivselt palus määruskaebuse esitaja Pärnu Maakohtu eelnimetatud määruse tühistamist osas, milles kohus tühistas Pärnu Maakohtu 04.05.2015. a määruse nr 1-15-3543 kohaldatud arestimise ning jätta A. Soo varadele seatud arest kehtima. Määruskaebuse põhjendustes leitakse, et kannatanul on vaatamata KrMS § 385 p-st 10 tulenevast edasikaebeõiguse piiramisest, õigus käesoleval juhul vaidlustada Pärnu Maakohtu 14.09.2016. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Edasikaebeõigus on seetõttu, et puudus prokuröri nõusolek vara arestimise tühistamiseks. Samuti on kannatanul õigus süüdistuskohustusmenetlusele. Kannatanu on seisukohal, et kriminaalmenetluse jätkumine ja arestide kehtivus tagaks kohustuste täitmist, sest kuriteoga tekitatud kahju on keelumärgetega tagatud. A.Soo ei ole asunud mingilgi moel kannatanu S AS-ile kahju hüvitama terve kriminaalmenetluse jooksul. Seetõttu on kannatanu seisukohal, et kuriteoga tekitatud kahju tagamise alus on jätkuvalt olemas ning A. Soo vara peaks jääma aresti alla kuni on selge, et A. Soo oma kohustused täidab.
1-15-8359 sellise küsimuse lõplikku otsustamist, kas vaidlustatud kohtumäärus on määruskaebe korras edasikaevatav või mitte. Ka Riigikohus on 22.02.2011. a kohtulahendis nr 3-1-110-10 väljendanud seisukohta, et maakohtul puudub pädevus jätta määruskaebus ise läbi vaatamata, sest KrMS 15. ptk ei näe sellist võimalust ette. Õigus jätta maakohtu määrusele esitatud määruskaebus läbi vaatamata on KrMS § 390 lg 1 ja § 326 alusel üksnes ringkonnakohtul. KrMS § 389 lg 3 kohaselt võib vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus, kui ta loeb määruskaebust põhjendatuks, vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega tühistada ja teha vajaduse korral uue määruse, teatades sellest kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatakse, et kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele. Maakohus, leides, et 14.09.2016. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrus edasikaebamisele ei kuulu, oleks pidanud edastama S AS-i määruskaebuse ringkonnakohtule, kuivõrd eeltoodust järelduvalt on 14.09.2016. a määrusele esitatud määruskaebuse läbi vaatamata jätmise õigus üksnes ringkonnakohtul. Jättes aga ise esitatud määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastades selle esitajale, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, millega kaasnes ebaseaduslik kohtulahend. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja §-st 390 rahuldab ringkonnakohus S AS määruskaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu 22.09.2016. a määruse.
1-15-8359 kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei olnud sellega hõlmatud. Nimetatud Riigikohtu lahendis väljendatu puudutab selliseid KrMS § 202 lg-st 1 nimetatud otsustusi, mis vajavad põhistusi ning kohtul on võimalik valida erinevate otsuste vahel. Kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamise osas puudub kohtul võimalus valida erinevate otsuste vahel ning kohtu otsustus selles osas ei ole süüdistatavale üllatuslik. Kriminaalmenetluse tagamise vahendit ei saa jätta kehtima kui kriminaalmenetlus ise lõpetatakse. Pärnu Maakohus on 14.09.2016. a määruses edasikaebe korra all märkinud, et tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole määrus määruskaebekorras vaidlustatav. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjust jaatada A. Soo suhtes tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise õigust seetõttu, et puudus süüdistatava nõusolek või prokuratuuri nõusolek kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamiseks s.o A. Soo vara aresti alt vabastamiseks. Seega puudub S AS-il kaebeõigus vaidlustamaks Pärnu Maakohtu 14.09.2016. a määrust kriminaalmenetluse lõpetamise ja ka vara arestimise tühistamise osas ning nimetatud määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.03.2017 määrusega
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2016. a määrus osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata S AS-i määruskaebuses esitatud taotluse tühistada Pärnu Maakohtu 14. septembri 2016. a määruse otsustus vabastada aresti alt Ahto Soo kinnisasjad, mis olid arestitud S AS-i tsiviilhagi tagamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.