Kohtulahend

Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

tuvastamise korra § 2 lg 1 kohaselt tuvastatakse tervisekahjustus objektiivsete uuringute ja kliinilise leiu alusel, mida arutatavas asjas tehtud ega tuvastatud ei ole. Patsiendikaart tervisekahjustuse ohtlikkuse astet ei tõenda. Kuna kannatanu tervisekahjustuse olemus ja ohtlikkus on kindlaks tegemata, siis tuleb Dmitri Trufanovi tegevus kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. 2.3 Kohus kohtumenetluse käigus uut ekspertiisi määrates seadis kohtueelses menetluses tehtud ekspertiisi kahtluse alla, kuid vaatamata sellele tugines ta kohtuotsuse tegemisel mitte enda poolt määratud vaid kohtueelses menetluses tehtud ekspertiisile. Kohus oleks pidanud määrama uue ekspertiisi, mitte tuginema eelmisele ekspertiisile. Sellega on jäänud ümber lükkamata kahtlus, et Dmitri Trufanov ei ole süüdiv või on piiratud süüdivusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(7)

KrMS § 341 lg 3 kohaselt järgneb nimetatud rikkumisele kohtuotsuse tühistamine ja kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks vaid juhul, kui seda ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. KrMS § 331 lg 1 kohaselt juhindub ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni korras arutades KrMS 10. peatüki sätetest, mis reguleerivad kohtumenetlust maakohtus. KrMS 10-ndas peatükis sisalduva KrMS § 295 lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata ekspertiisi. Neist sätetest tulenevalt on ekspertiisi määramise õigus ka ringkonnakohtul. Seega on arutatavas asjas ainetu kaitsja apellatsiooni väide, et kriminaalasi tuleks saata ekspertiiside määramata jätmise tõttu uueks arutamiseks maakohtule. Järgnevalt peatub kohtukolleegium ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtte rikkumise sisulisel küljel. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt mõistetakse ausa ja õiglase kohtupidamise all kõigi kohtumenetluse poolte võimalust esitada oma seisukohad tingimustes, mis ei seaks neid teiste pooltega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Nimetatud võimaluste võrdsus tähendab kohtuliku arutamise võistlevuse printsiipi ehk poolte võimalust olla kohtumenetluses teavitatud kõikidest kohtule esitatavatest tõenditest ja seisukohtadest eesmärgiga mõjutada kohtuotsuse tegemist. Aus kohtumenetlus eeldab, et kriminaalmenetlus on võistlev ning prokuröri ja kaitsja vahel valitseb poolte võrdsuse põhimõte. Hindamaks, kas kohtulik arutamine kriminaalasjas oli tervikuna õiglane, tuleb kaaluda rikkumise olemust ja selle mõju kohtulahendi tegemisele. Kaitsja apellatsioonist ei nähtu, et maakohtus oleks võistlevuse printsiipi rikutud. Selliseid rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Arutatava asja materjalidest nähtub, et kaitsja on pärast kriminaaltoimiku materjalidega tutvumist esitanud kaitseakti, milles taotleb kohtuistungil ekspertide ja täiendavate tunnistajate ülekuulamist. Lisatõendeid ega muid taotlusi ei ole kaitsja esitada soovinud (1 kd tl 4, 9). Eelmenetluse istungil rahuldas maakohus kaitsja taotlused (1 kd tl 6). Maakohtu istungil kohtuliku uurimise käigus oli süüdistataval ja kaitsjal võimalus tunnistajatele ja ekspertidele küsimusi esitada. Maakohtu 11. detsembri 2015 kohtuistungi protokolli kohaselt määras kohus kaitsja taotlusel süüdistatava Dmitri Trufanovi statsionaarse kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia ekspertiisi (2 kd tl 96-97, 99-100). Maakohtu istungi protokollidest nähtub, et kaitsja ei ole kohtuliku uurimise käigus taotlenud kohtuarstliku ekspertiisi määramist kannatanu kehavigastuse raskuse kindlakstegemiseks. Esimest korda esitas kaitsja maakohtule sellekohase etteheite alles 13. juuni 2016 kohtuistungil peetud kohtulike vaidluste käigus (2 kd tl 168-169). Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegiumi hinnangul ainetu kaitsja väide, et kohtulikul arutamisel maakohtus on rikutud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes. 4.3 Kaitsja leiab, et kannatanu kehavigastuse raskuse kindlakstegemiseks oleks tulnud määrata kohtuarstlik ekspertiis, sest selleks on vaja meditsiinilisi eriteadmisi. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 2 lg 1 kohaselt tuvastatakse tervisekahjustus objektiivsete uuringute ja kliinilise leiu alusel, mida arutatavas asjas tehtud ega tuvastatud ei ole. Patsiendikaart tervisekahjustuse ohtlikkuse astet ei tõenda. Kuna kannatanu tervisekahjustuse olemus ja ohtlikkus on kindlaks tegemata, siis tuleb Dmitri Trufanovi tegevus kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. Prokurör vaidleb apellatsioonile vastu ja leiab, et ekspertiisi määramine ei olnud vajalik, sest meedikud on kirjeldanud kannatanu tervisekahjustusi tema kohta koostatud patsiendikaardil. Neelu 4(7)

ulatuv kaela lahtine haav on tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p 8 alusel eluohtlik tervisekahjustus. Kohtukolleegium ei nõustu kummagi kohtumenetluse poole seisukohaga. Prokurör ja kaitsja jätavad tähelepanuta, et Dmitri Trufanovile on esitatud süüdistus tapmise katses, mitte KarS § 118-s sätestatud raske tervisekahjustuse tekitamises. Tapmiskatse koosseisu kohaselt ei ole oluline, kas ja kui raske tervisekahjustus kannatanule tekitati. Seetõttu on süüdistuse viide Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002 määrusega nr 266 kehtestatud tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p-le 8 eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise kohta asjakohatu. Samal põhjusel on ainetu kohtumenetluse poolte vaidlus ekspertiisi määramise vajalikkuse ja tervisekahjustuse raskuse kindlakstegemise metoodika üle. Kohtumenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt lõi Dmitri Trufanov kannatanule kaks korda noaga kaela. Seejärel paiskas ta kannatanu kõhuli, istus tema seljale ja püüdis noahoope kannatanu kaela suunata. Kannatanu kaitses kaela kätega, mistõttu kõik noahoobid kaela ei tabanud, vaid tekitasid rohkeid lõikehaavu kannatanu kätele. Dmitri Trufanov lõpetas oma tegevuse alles siis, kui kannatanu enam ei karjunud ja vastupanu ei osutanud. Noaga elutähtsa organi, s.o kaela piirkonda löömine on juba väliselt niivõrd ohtlik tegu, et sellisel juhul on surma saabumise võimalus keskmise elukogemuse pinnalt äratuntav. Kolleegiumi hinnangul on kohus eelnevaga näidanud, et Dmitri Trufanov tundis noaga löömise ajal ära oma teos sisalduva ohtlikkuse ja nägi kannatanu surma saabumise võimalust ette. Ta lahkus sündmuskohalt, jättes kannatanu üksildasse kohta maha lamama. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Dmitri Trufanov tegi kõik endast oleneva, et kuritegu lõpule viia. Dmitri Trufanovil ei olnud mingitki alust loota, et kannatanu ei sure. Kannatanu surm jäi saabumata vaid seetõttu, et sündmuskohale liginenud tunnistajad kutsusid kiirabi ja kannatanule õnnestus osutada õigeaegselt arstiabi. Haiglas tuvastati kannatanul kõrivigastus, kuhu valgus rohkesti verd, mistõttu ta viidi kohe operatsioonile. Puudub kahtlus, et õigeaegse arstiabita oleks kannatanu sündmuskohal peagi surnud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Dmitri Trufanov pani tapmiskatse toime kavatsetult. Neid kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei vaidlusta ka kaitsja esitatud apellatsioonis. Eeltoodut arvesse võttes on maakohus põhjendatult leidnud, et Dmitri Trufanovi tegevus on kvalifitseeritav tapmiskatsena KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. 4.4 Kaitsja leiab, et kohus kohtumenetluse käigus uut ekspertiisi määrates seadis kohtueelses menetluses tehtud ekspertiisi kahtluse alla, kuid vaatamata sellele tugines ta kohtuotsuse tegemisel kohtueelses menetluses tehtud ekspertiisile. Kohus oleks pidanud määrama uue ekspertiisi, mitte tuginema eelmisele ekspertiisile. Sellega on jäänud ümber lükkamata kahtlus, et Dmitri Trufanov ei ole süüdiv või on piiratud süüdivusega. Kohtukolleegium peab siinkohal asjakohaseks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2015 otsuses nr 3-1-1-77-15 toodud seisukohale, mille kohaselt väide, et isik oli teo toimepanemise ajal süüdimatusseisundis, on olemuselt võrdne ükskõik millise teise kaitseteesiga – nt et isik viibis süüteo toimepanemise ajal mujal, ta oli süüteo toimepanekuks sunnitud, ta viibis hädakaitseseisundis, kuriteo on sooritanud hoopis kolmas, senises menetluses tuvastamata isik, tema suhtes on esitatud fabritseeritud valetõendeid jne. Kõik need argumendid on suunatud nn põhjendatud kahtluse tekitamisele, mis peaks juhul, kui konkreetne argument (või argumentide kogum) on tõsiseltvõetav ning seda ei suudeta tõenduslikult kummutada, viima edasiselt in dubio pro reo põhimõtte (KrMS § 7 lg 3) rakendamiseni ning potentsiaalselt ka õigeksmõistva otsuse 5(7)

tegemiseni või kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Seega näiteks juhul, kui menetluses on püstitatud kaitsetees selle kohta, et süüdistuses näidatud tagajärje põhjustasid süüdistatava teadvuse poolt kontrollimatud (s.o tahteliselt mittesuunatud) kehaliigutused, kuid ülejäänud tõendikogum osutab ühemõtteliselt sihipärasele ning tahteliselt suunatud käitumisele, ei ole vähimatki alust rääkida KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud kõrvaldamata kahtlusest, mis tuleks vältimatult tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Kohtukolleegium on seisukohal, et arutatavas kriminaalasjas ei ole maakohus kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 4 tõendina aktsepteerides kriminaalmenetlusõiguse vastu eksinud. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 13-15 põhjalikult ja veenvalt selgitanud, miks ta ühe ekspertiisi aktiga arvestab ja teise ekspertiisi akti tõendikogumist välja jätab. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, et uut ekspertiisi määrates seadis maakohus eelmise ekspertiisi tulemused kahtluse alla. Kohtuistungite protokollid ning apelleeritud kohtuotsus kaitsja väidet ei kinnita. Tõendamist leidnud asjaolud näitavad üheselt, et tegemist oli süüdistatava teadliku ning tahteliselt täielikult kontrollitud ründega kannatanu vastu. Kannatanul fikseeritud ohtrad lõikehaavad kätel ja kaelal viitavad selgelt sihipärasele ründetegevusele süüdistatava poolt. Tuvastatud on seegi, et süüdistataval ei olnud selline käitumine esmakordne. Ta on 14. detsembril 2011 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raskes rikkumises. Tema tegevus seisnes selles, et bussipeatuses alaealiste juuresolekul peksis ta põhjusetult rusikatega näkku ja kehasse talle tundmatut naisterahvast. Kui naisterahvas enda kaitseks maha kükitas ja kätega nägu varjas, siis lõi Dmitri Trufanov teda jalaga. Seega oli selline käitumismuster süüdistatavale omane. Samuti kumab kõikidest ekspertiisiaktidest läbi, et Dmitri Trufanov püüab küsimustele vastates jätta muljet, et ta ei saa küsimusest aru. Vastates esitab ta oma elu kohta valeandmeid, et näidata end paremas valguses. Ta väidab, et tema käitumine oli põhjustatud teiste isikute tegevuse tagajärjel. Samas ei ole ta sellegi kaitseväite esitamisel järjekindel. Maakohtus väitis Dmitri Trufanov, et tundmatu isik söötis ja jootis talle midagi sisse. Ringkonnakohtu istungil väitis ta kohtuvaidluste käigus, et tundmatu isik andis talle suitsetada marihuaanat. Eeltoodut arvesse võttes ei jaga kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väidet selle kohta, et arutatavas kriminaalasjas on ümber lükkamata kahtlused selle kohta, et Dmitri Trufanov ei olnud kuriteo toimepanemise ajal ega praegu süüdiv või on piiratud süüdivusega.

määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjale advokaat Kadi Mägile tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määras talle välja maksta 120 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Dmitri Trufanovi suhtes muutmata, siis jääb apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.