Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-16-8764

Kriminaalasi nr 1-16-8764 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus: K.T ’i süüdistatakse selles, et tema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis 08.09.2016 kella 20.28 ajal Saare maakonnas KuressaareVõhma-Panga maantee XX kilomeetril faktiliselt R.K-le kuuluvat, kuid tema enda valduses olevat mootorsõidukit - sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 800005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,04 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,94 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis K.T mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega K.T , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus K.T ’ile nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 691 lg 1 alusel asendada mõistetud karistus 6 kuud vangistust, s.o 180 päeva vangistust elektroonilise valvega 180 päeva. Määrata, et K.T kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et K.T on kohustatud karistuse kandmise ajal täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav K.T andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel on väljendanud oma tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus karistuse asendamisega elektroonilise valvega. Palub määrata menetluskulu tasumisele ositi 12-nele kuule. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei

Kriminaalasi nr 1-16-8764 esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni piiresse. KarS § 424 järgi on kohtul võimalik mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni 3 aastat. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et K.T on oma süüd tunnistanud. K.T karistust raskendavad asjaolud ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava K.T vabal tahtel ja on talle arusaadav. K.T kinnitas kohtuistungil oma nõusolekut elektrooniliseks valveks. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Kriminaalhooldaja on kohtueelses menetluses koostanud arvamuse, mille kohaselt on K.T suhtes elektroonilise valve kohaldamise eeldused täidetud. K.T kinnitas kohtuistungil jätkuvat nõustumist elektroonilise valvega. Asitõendid - ei ole. Tõkend - ei kohaldatud. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645.00 eurot. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. K.T-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses põhjendatud tasuks 120,00 eurot, mis kuulub vastavalt karistuskokkuleppele süüdistatavalt väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu vastavalt karistuskokkuleppele tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.