Kohtulahend

kriminaalhooldaja Vangla määramisel ja saata määrus

Ida-Harju täitmiseks

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ain Heinaru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.07.2015.a kohtuotsusega tunnistati Ain Heinaru süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati A. Heinarule mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 23.07.2015.a. Harju Maakohtu 09.03.2016.a määrusega suurendati KrMS § 413 alusel Ain Heinarule Harju Maakohtu 22.07.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistust – 1 aasta ja 4 kuud vangistust - Harju Maakohtu 29.12.2015.a kohtumäärusega asenduskaristusena mõistetud 29-päevase vangistuse võrra ning liitkaristuseks Ain Heinarule kohtulahendite kogumis mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Ain Heinaru karistuse kandmise alguseks loeti 21.07.2015.a. Kohtumäärus jõustus 29.03.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 21.07.2015.a ja lõpp on 20.12.2016.a. Ain Heinaru kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et alates 08.06.2016 töötab ta väljaspool vanglat AS-is Saarmas. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Ain Heinaru kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on vabanemisjärgselt kindlustatud elukohaga oma vanemate juures XXXX ning tal on olemas töökoht OÜ-s XXXX. Ain Heinaru soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega ja on nõus kuue kuulise katseajaga. Elama asub ema nõusolekul ema juurde XXXX. Töökoht vabanemisel on olemas XXXX OÜ-s.

Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas teist korda. Lubab edaspidi käituda seaduskuulekalt ja on nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab, nõustudes vangla seisukohaga, Ain Heinaru ennetähtaegset vabastamist. A. Heinaru karistuse lõpp on 20.12.2016. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada A. Heinaru KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi - on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Ain Heinaru võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Ain Heinaru kannab karistust teise astme kuritegude eest, ta on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine, samuti läbis ta sotsiaalprogrammi ja osales tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad A. Heinaru tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Heinaru mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Heinaru tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. A. Heinaru sõnul on tal pärast vabanemist olemas kindel elu- ja töökoht, ta on nõustunud kriminaalhoolduse ja 6 kuulise katseaja kohaldamisega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.