Pärnu Maakohtu 2. septembri 2016.a määrus, millega jäeti rahuldamata süüdistatava Tauri Soome taotlus elektroonilise valve all tööl käimise lubamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava Tauri Soome (ik 38810010242, elukoht XXX) kaitsja vandeadvokaadi abi Katri Bagirov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta süüdistatava Tauri Soome kaitsja Katri Bagirovi kaebus Pärnu Maakohtu 2. septembri 2016.a. määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 19.08.2016 määrusega anti Tauri Soome süüdistuses KarS § 323 lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla. Sama määrusega jäeti muutmata süüdistatava suhtes Pärnu Maakohtu 15.03.2016 määrusega tõkendina kohaldatud elektrooniline valve.
2.24.08.2016 esitas süüdistatav T. Soome Pärnu Maakohtule taotluse võimaldada tal asuda elektroonilise järelevalve all tööle XXX. Süüdistatav selgitas oma taotluses, et on viibinud elektroonilise järelevalve all üle 4 kuu ning tööle asumine on vajalik seoses perekonna raske majandusliku olukorraga.
3.29.08.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtule oma arvamuse, milles leidis, et XXX tööle asumise korral ei ole süüdistataval võimalik jätkata elektroonilise valve kohaldamist, arvestades töö iseloomu. Ametnik selgitas, et XXX on tööpäevad kella 8.0017.00, tööobjektid asuvad üle Eesti ning töö eeldab palju liikumist. Ametnik viitas elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 8 lg 3 p-dele 1,2,3, mille kohaselt peavad valvele allutatud isiku liikumised olema määratletud minutilise täpsusega.
4.1.09.2016 esitas Pärnu Maakohtule oma seisukoha prokurör Aarne Pruus, kes leidis, et Pärnu Maakohtu 15.03.2016 määrusega elektroonilise järelevalve kehtimise ajaks seatud tööl käimise keeld on jätkuvalt põhjendatud.
5.Pärnu Maakohtu 2.09.2016 määrusega jäeti süüdistatava T. Soome taotlus elektroonilise valve all tööl käimise lubamiseks rahuldamata. Maakohus viitas, et nii kriminaalhooldusametnik kui prokurör on hinnanud taotluse põhjendamatuks ning juhul, kui lubada süüdistataval asuda käima elektroonilise valve tingimustes tööl, ei täidaks tõkend enam oma eesmärki. Maakohus märkis, et süüdistatava suhtes on niigi kohaldatud soodustusi, kuivõrd algselt kohaldati tema suhtes vahistamist, mille piirangud on elektroonilise valvega suuremad. Maakohus leidis, et arvestades asjaolusid, on süüdistatava huve arvestatud maksimaalselt.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Pärnu Maakohtu 2.09.2016 määrusele esitas kaebuse süüdistatava T. Soome kaitsja vandeadvokaadi abi K. Bagirov, kes taotleb määruse tühistamist ning elektroonilise valve kohaldamise lõpetamist. Kaebuse motiivid on järgmised.
6.1.Kaitsja selgitab KrMS §-le 1311 tuginevalt, et kohtueelses menetluses ei või teise astme kuriteo puhul isik olla vahistatud üle nelja kuu ning eelmise redaktsiooni kehtivusaja jooksul oli selleks piiriks kuus kuud. T. Soome suhtes asendati 24.03.2016 määrusega vahistamine elektroonilise valvega. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajale, samuti elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele, elektroonilise valve tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamisele ning valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kohaldatakse KrMS-s vahistamisele kehtestatud nõudeid (KrMS § 1371 lg 9). Nimetatud sättest ning elektroonse valve vahistust asendavast eesmärgist tulenevalt ei saa kohtueelses menetluses elektroonset valvet kohaldada ajaliselt kauem, kui saaks kohaldada vahistamist. Vahistamistähtaja möödumisel tuleb kas vahistamist KrMS § 1311 lg 2 sätestatud aluse ilmnemisel pikendada või selle puudumisel tõkend vahistamine ning seda asendav elektrooniline valve lõpetada.
6.2.Kaitsja leiab, et vahistamise ja selle asendamiseks elektroonilise valve kohaldamise 6kuuline tähtaeg möödus 23.09.2016. Seega tulnuks hiljemalt nimetatud päeval kas pikendada T. Soome suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine või selle mittepikendamisel lõpetada T. Soome suhtes seda asendava elektroonilise valve kohaldamine. T. Soome pöördus 26.09.2016 vastava küsimusega kriminaalhooldaja poole, kellelt saadud vastuse kohaselt on T. Soome suhtes elektrooniline valve pikendatud kuni 2.11.2016. T.Soomele ega tema kaitsjatele kohus pikendamisest ei ole teavitanud ega neid ka tõkendi pikendamise arutamisele kutsunud. Tulenevalt KrMS § 1371 lg 9 ja 131 lg 2 saanuks elektroonilise valve pikendamise küsimust lahendada üksnes kahtlustatava ja kaitsja osavõtul. Kaitsja Bagirov pöördus asjas selguse saamiseks tõkendit kohaldanud kohtu poole. 28.09.2016 edastas kohtuniku sekretär kaitsjale ekirja teel Pärnu Maakohtu 2.09.2016 määruse, millele lisas kaaskirja, et sellega pikendati T. Soome osas elektroonset valvet. Kaitsja ei nõustu sellega ning vaidleb sellele vastu järgmistel põhjustel.
6.3.T. Soome suhtes kohaldatud tõkend vahistamine sai maksimaalselt kehtida 6 kuud e. kuni 23.09.2016. Ka seda asendav elektrooniline valve ei saa kohalduda kauem. Nimetatud tähtaja möödumisel tõkendit vahistamine ei pikendatud, seega tulnuks T. Soome suhtes
elektrooniline valve samal päeval lõpetada. Analoogia korras vabastatakse vahistatu tõkendi vahistamine kehtivuse viimasel päeval vahi alt. Elektroonse valve jätkamine peale vahistamise lõppemist on kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. Oluline on samas märkida, et elektrooniline valve ei ole tõkendi liik. KrMS 4 ptk kohaselt on tõkendi liigid elukohast lahkumise keeld (KrMS § 128), kaitseväelase järelevalve (KrMS § 129) ja vahistamine (KrMS § 130). Viimase kohaldamisel on võimalik seda asendada kautsjoniga (KrMS § 135) või elektroonilise valvega (KrMS § 137'1). Viimased on aga asendusmeetmed, mitte iseseisvad tõkendiliigid.
6.4.Juhul kui lugeda, et 2.09.2016 määrusega pikendati asendustõkendit, siis on kohus teinud seda tagaselja ning rikkunud sellega KrMS § 1371 lg 9 ja 131 lg 2 sätestatud menetlusnorme. Lugedes vaidlustatavat kohtumäärust, ei leia kaitsja sealt põhjendusi ega otsustust T. Soome osas tõkendi või asendustõkendi pikendamiseks. Jutt oli üksnes T. Soome elektroonse valve ajal tööle mittelubamisest. Lisaks on kohus sedastanud, et süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend elektrooniline valve jätta muutmata, aga mitte pikendada.
6.5.Kaitsja selgitab veel, et T. Soome sai Pärnu Maakohtu 2.09.2016 määrusest teada alles 26.09.2016 ning T. Soome kaitsjale toimetati määrus tema nõudmisel kätte alles 28.09.2016, mistõttu on määruskaebus esitatud tähtaegselt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdistatava kaitsja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
8.Süüdistatava kaitsja on esitanud määruskaebuse Pärnu Maakohtu 2.09.2016 määrusele. KrMS § 383 lg 1 sätestab, et määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebuse väidetele, et süüdistatava T. Soome kriminaalasi ei ole enam kohtueelse menetluse, vaid kohtumenetluse staadiumis, kuna süüdistatav anti kohtu alla Pärnu Maakohtu 19.08.2016 määrusega. Nimetatud määrusega jättis maakohus muutmata süüdistatava T. Soome suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud elektroonilise valve. Seetõttu on süüdistatava T. Soome poolt Pärnu Maakohtule 24.08.2016 esitatud taotlus, milles süüdistatav palub võimaldada elektroonilise järelevalve tingimustes käia tööl XXX, kohtumenetluses esitatud taotlus. Pärnu Maakohus lahendas 2.09.2016 määrusega eelnimetatud süüdistatava taotluse, jättes selle rahuldamata. KrMS § 385 p 20 kohaselt ei ole vaidlustatav kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus, välja arvatud kohtumenetluse kiirendamise taotluse lahendamise määrus ja määrus, millega lahendatakse taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Süüdistatava T. Soome 24.08.2016 esitatud taotlus viimatinimetatud erandite alla ei kuulu.
9.Määruskaebuses selgitab kaitsja, et on suhelnud kriminaalhooldusametniku ja kohtuistungisekretäriga, kes on kaitsjale teatanud, et maakohus pikendas kõnealuse 2.09.2016 määrusega süüdistatava suhtes elektroonilise valve kohaldamise tähtaega kuni 2.11.2016. Kolleegium märgib, et ka see asjaolu ei loo alust maakohtu 2.09.2016 määruse vaidlustamiseks. Toimikumaterjalide hulgas sisaldub tõepoolest kohtuistungisekretäri 28.09.2016 e-kiri, s.o vastus kaitsja K. Bagirovi 27.09.2016 e-kirjale, milles sekretär on nimetanud 2.09.2016 määrust, kui „määrust elektroonilise valve muutmata jätmise kohta“. Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud e-kirjas kohtuistungisekretäri kasutatud väljendusele vaatamata on maakohtu 2.09.2016 määruse puhul tegemist kohtumenetluses kohtumenetluse poole, s.o süüdistatava, esitatud taotluse lahendamise määrusega, millele kehtib KrMS § 385 p 20 järgi
edasikaebepiirang. Pärnu Maakohtu 2.09.2016 määrusega on lahendatud üksnes süüdistatava poolt kohtumenetluses esitatud taotlus võimaldada tal asuda elektroonilise valve tingimustes tööle. Otsustuse jätta kohtumenetluses muutmata süüdistatava suhtes kohaldatud elektrooniline valve, tegi maakohus 19.08.2016 kohtu alla andmise määrusega.
10.Kui määruskaebuse on esitanud isik, kellel ei ole määruskaebuse esitamise õigust, peab ringkonnakohus jätma kaebuse KrMS § 389 lg-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 3 tulenevalt läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul pädevust kaebuses esitatud sisuliste väidete hindamiseks.
11.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 1, § 385 p-st 20, § 387 lg-st 2 ja § 390 lg-st 1, jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Pavel Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.