Kohtulahend

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2016 Rapla

Kriminaalasja number

1-15-8165

Kohtunik

Anne Randjärv

Arutatav asi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse vanemkriminaalhooldusametniku Olga Lobjaku erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

T.T XXX elukoht: xxxxxx xxxxxxxx xx xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Pikendada T.T-le 31.12.2016.

Edasikaebamise kord

määratud katseaega kuni

Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja.

Asjaolud Harju Maakohtu 19.10.2015 otsusega tunnistati T.T süüdi KarS §-de 121 ja 424 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega tingimisi 12-kuulise katsejaga. Katseajaks määrati T.T-le lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 18.08.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorraline ettekanne taotlusega määrata süüdimõistetule katseajaks täiendav kohustus, käia regulaarselt psühhiaatri nõustamisel. Ettekanne oli tingitud asjaolust, et senise katseja jooksul oli neljal korral tuvastatud narkootilise aine tarvitamise keelu rikkumine T.T poolt. 05.08.2016 kinnitas süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule, et ei ole narkootikume tarvitanud viimased kolm nädalat ning soovib tarvitamisest ka edaspidi hoiduda. Lisaks soovis süüdimõistetu minna abi saamiseks psühhiaatri nõustamisele, andes selle kohta oma kirjaliku nõusoleku. Kriminaalhooldusametnik oli seisukohal,

et psühhiaatri juures käimine oleks T.T-le tõhusaks abiks narkootikumide tarvitamisest hoidumisel. 14.09.2016 määrusega rahuldas kohus taotluse ja määras T.T-le täiendava kohustuse, käia regulaarselt psühhiaatri juures nõustamisel. 17.10.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada T.T-le määratud katseaega 31.12.2016. T.T-le määratud katseaeg lõpeb 18.10.2016. Pärast 14.09.2016 lisakohustuse määramist on süüdimõistetu asunud seda täitma ning suutnud täita ka narkootiliste ainete tarvitamise keeldu, kuid muutus on kestnud väga lühiajaliselt. Ei saa jätta tähelepanuta, et varasemalt on T.T katseaja jooksul korduvalt rikkunud talle määratud lisakohustusi. Kontrollimaks, kas süüdimõistetu soov loobuda narkootikumidest on püsiv ja tõsiseltvõetav, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks T.T-le määratud katseaega pikendada. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 järgi võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei täida katseajaks talle pandud kohustusi, määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Katseaja jooksul on süüdimõistetu korduvalt rikkunud talle määratud lisakohustust mitte omada ja tarvitada narkootikume. Alles vahetult enne katseaja lõppu asus T.T oma eluviise spetsialisti abiga otsustavalt korrigeerima. Seega ei saa katseaega lugeda T.T poolt nõuetekohaselt läbituks, mistõttu katseaja pikendamine kuni 31.12.2016 on õiguslikult põhjendatud ning asjaoludest lähtuvalt ka süüdimõistetu enda huvides.