Kohtulahend

Ida-Harju täitmiseks

ei ole. V. Pikini emale kuuluvas korteris olevat üürilised. Lähedaste sõnul on võimalik üürileping üles öelda ning V. Pikin saaks sellesse korterisse elama asuda. Vabanemisel saab vangla andmetel tööd AS-is XXXX, kuid kriminaalhooldajal ei õnnestunud ettevõtte esindajaga kontakti saada, mistõttu kriminaalhooldaja garanteeritud töökoha olemasolu kinnitada ei saa. Vassili Pikin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. On nõus kuue kuulise katseajaga. Kannab karistust narkokuriteo eest. Elama asub ema nõusolekul emale kuuluvasse korterisse XXXX. Üürileping seniste üürnikega lõppes kaks kuud tagasi. Elas selles korteris enne vangistust ja on sinna sisse kirjutatud alates 2003. aastast. Suhtles isiklikult emaga 12.09.1206 ja ema ütles, et korter on vaba. Narkootikume tarvitab alates 1996 aastast. On läbinud metatoondravi ja vanglas sotsiaalprogrammid. Metadoonravi ei andnud tulemusi, rohkem oli kasu programmidest. Kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglas viies kord. Töökoht vabanemisel on olemas AS-is Saarmas, kus hetkel töötab. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör ei toeta Vassili Pikini tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Isik on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vangistuses viibib viiendat korda. Käesolevat vangistust kannab ta suures koguses narkootilise aine kätlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. V. Pikin on varasemalt viibinud kolmel korral kriminaalhooldusel ning on kõigil kordadel rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning kahel korral lisaks pannud toime ka uue kuriteo. Kriminaalhooldaja andmetel puuduvad isikul vabanemisel kindel töökoht ja elukoht. Ilma kindla elukohata ei ole aga võimalik teostada ennetähtaegsel vabanemisel käitumiskontrolli, sest alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli üheks eelduseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Vassili Pikini võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Vassili Pikin on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Ta lõpetas vangistuses 9. klassi, osales mitmetes sotsiaalprogrammides ning tööhõives. Vangla toetab V. Pikini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud V. Pikini mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab V. Pikini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. V. Pikini sõnul on tal pärast vabanemist olemas kindel elu- ja töökoht, ta on nõustunud kriminaalhoolduse ja 6 kuulise katseaja kohaldamisega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.