Kohtulahend

kriminaalhooldaja Vangla Lääne-Harju määramisel ja saata määrus täitmiseks

tingimisi enne tähtaega

Rainer Kivi tunnistati Harju Maakohtu 29.07.2014.a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 – 26 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat. Juhindudes KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 sätetest ja mõistes Rainer Kivile liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi, loeti temale käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 07.02.2014.a otsusega mõistetud raskeima karistusega - vangistusega 3 aastat ja 9 kuud (millest ärakandmata karistuseks oli 3 aastat, 8 kuud ja 29 päeva vangistust), seega mõisteti Rainer Kivi ́le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 3 aastat, 8 kuud ja 29 päeva, millise karistuse kandmist arvestati alates 29.01.2014.a. Kohtuotsus jõustus 29.08.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 29.01.2014.a ja lõpp on 28.10.2017.a. Rainer Kivi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses lõpetas ta gümnaasiumi, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Usk ja teadmine“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, „12 sammu“, osales MTÜ Teekond tugigrupi tegevuses. Alates 03.05.2016 on vangla XXXX üksuse avavanglas. 04.05.2016-06.06.2016 töötas avavanglas majandustöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab R. Kivi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Rainer Kivi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama oma ema juurde XXXX. Vabanemisel saab tööd AS-is XXXX. Rainer Kivi taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalkorras on karistatud kaheksa korda, vanglas teist korda. Kannab karistust narkokuriteo eest. Ise tarvitas narkootikume üle kahe aasta. Elama asub ema nõusolekul emale kuuluvasse korterisse XXXX. Praegune tööandja OÜ Keskkonnateenused on nõus vabanemisel tööle võtma. On nõus lisakohustustega Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör nõustudes vangla seisukohaga ja arvestades asjaoluga, et riikliku süüdistust esindanud prokuröril ei ole vastuväiteid R. Kivi ennetähtaegse vabastamise osas, toetab Rainer Kivi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada R. Kivi KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Rainer Kivi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rainer Kivi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Rainer Kivi on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Ta lõpetas vangistuses gümnaasiumi, osales mitmetes sotsiaalprogrammides ning tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad R. Kivi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud R. Kivi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab R. Kivi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on R. Kivil olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse ja kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest

oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.