Kohtulahend

Vangla ja saata

Ida-Harju määrus täitmiseks

narkomaanide tugirühmas. Individuaalset täitmiskava talle koostatud ei Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla ei toeta V.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

ole.

V.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama oma emale XXXXkuuluvasse korterisse XXXX. V.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. On nõus kuue kuulise katseajaga ning leiab, et oleks parem, kui ta saaks olla kriminaalhoolduse all. Kannab karistust varguste eest. Kriminaalkorras karistatud 14 korda, viies kord vanglas. Elama asub ema nõusolekul emale kuuluvasse korterisse XXXX. Töökoht on olemas. Narkootikume ei tarvita alates 2011. aastast. On nõus täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja leiab, et on suuteline neid täitma. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör ei toeta V.B tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on kriminaalkorras karistatud 14- l korral, vangistuses viibib viiendat korda. Kuritegude soodusteguriks on puudulik majandusliku toimetuleku oskus ning narkootikumide tarvitamine. Kõik kuriteod on toime pandud tahtlikult. Varasemad korduvad kriminaalhoolduse järelevalved ei ole taganud isiku õiguskuulekust - ta rikkus kontrollnõudeid ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Ametlik töökogemus on V.B minimaalne. Vanglast vabanemisel puudub tal töökoht. Korduvad kriminaal-ja väärteo karistused viitavad isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile. Vangla hinnangul kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on 83 %. Prokurör leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaitsja taotleb V.B tingimisi enne tähtaega vabanemist ja ei nõustu prokuröri ja vangla seisukohaga. V.B kinnitab, et tal on töökoht olemas ja täidab kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et V.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. V.B kannab karistust teise astme kuritegude eest. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja leiab, et V.B puhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas karistusaja lõpuni, so kuni 23.11.2016.a. Katseajal on uue kuriteo toimepanemise riske võimalik vähendada tema käitumiskontrollile allutamise ja lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul võimaldab käitumiskontrollile allutamine teostada süüdimõistetu üle järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata ka kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 83%, mille puhul on tegemist väga kõrge riskiga. Kohtu hinnangul on seda võimalik maandada isikule katseajaks kontrollnõuete ja lisakohustuste kohaldamisega. Kuigi isik on vanglamaterjalide kohaselt varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus märgib, et V.B on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – sotsiaalprogrammi läbimine ning osalemine anonüümsete narkomaanide tugirühmas. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud V.B mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus arvestab kinnipeetava kohtuistungil avaldatud nõusolekuga 6 kuulise katseaja kohaldamiseks ning sooviga olla allutatud kriminaalhooldusele. Pärast vabanemist on V.B olemas kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse ja kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab, et eeltoodu koos kriminaalhooldaja poolse abiga annab aluse oodata V.B-lt edasisi pingutusi oma eesmärkide täitmisel. Selleks aitab kaasa süüdimõistetu üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele. Lisaks on tema osas vajalik rakendada KarS § 75 lg 2 p-des 12, 4, 5, 7 nimetatud kohustusi. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd vangla hinnangul oli V.B poolt kuritegude toimepanemise soodusteguriks muuhulgas ka narkootiliste ainete tarvitamine, ka suurendab uute kuritegude toimepanemise riski kriminaalse taustaga isikute olemasolu tutvusringkonnas. Katseaja pikkuse määrab kohus lähtudes KarS § 76 lg 5 sätestatust, mille kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.