Kohtulahend

Vangla ja saata

Lääne-Harju määrus täitmiseks

tingimisi enne tähtaega

A.P tunnistati Harju Maakohtu 10.02.2016.a otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.11.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks määrati karistuse kandmisele asumise kuupäev. Kohtuotsus jõustus 11.02.2016.a.

Karistuse kandmise algus oli 13.04.2016.a ja lõpp on 11.01.2017.a. A.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses on kinnipeetaval toimunud vestlused sotsiaaltöötajaga. Distsiplinaarkaristusi on 4. Vangla toetab A.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama oma abikaasa juurde XXXX. Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. A.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. On nõus kuue kuulise katseajaga. Kriminaalkorras karistatud 10 korda, vanglas kolmas kord. Kannab karistust joobes juhtimise eest ja ähvardamise eest. Distsiplinaarkaristusi on neli. Elama asub XXXX abikaasa, poja ja ema juurde. Leiab, et töökoha leidmisega ei ole probleemi. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör, nõustudes vangla seisukohaga toetab A.P ennetähtaegset vabastamist. A.P karistusaja lõpp on 11.01.2017. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada A.P KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab süüdimõistetu vabastamist, nõustudes vanglaga ja prokuröriga. A.P soovib seoses oma tervisega vabaneda tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele, et katseaeg on 6 kuud, on ta nõus läbima katseaja ja täitma lisakohustusi. Ta on spetsialist autoremondi osas ja tema ütluste kohaselt on tal isegi kaks töökohta, kuhu on võimalik tööle asuda. Tal on olemas elukoht. Prognoositud uue kuriteo toimepanemise risk on küllaltki väike. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et A.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistet u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. A.P kannab karistust teise astme kuritegude eest. Vangla ja prokurör toetavad A.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A.P mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud

paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A.P olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.