1-14-754/56 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Karli Peelbaumi on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Karli Peelbaum on varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid (sh grupiviisilise röövimise), avaliku korra vastase süüteo ja avaliku võimu teostamise vastase süüteo. Viimase karistuse kandmiselt vabanes Karli Peelbaum aastal 2010 (vangistuses 2005-2010). Käesoleval ajal kannab Karli Peelbaum liitkaristust kelmuse toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 23.05.2013. a otsusega (kriminaalasi nr 1-13-241), millega Karli Peelbaum mõisteti süüdi varavastaste süütegude (s.o varguste, grupiviisilise väljapressimise, grupi poolt asja omavolilise kasutamise ja kelmuse) toimepanemise eest, aga ka avaliku usalduse vastaste süütegude, s.o dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamise eest. Kuriteod on Karli Peelbaum toimepannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Oluline on aga kohtu hinnangul seegi, et Karli Peelbaumil tuli teist reaalset vangistust kandma asuda seoses narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest (Karli Peelbaum kuulus gruppi, mille eesmärgiks oli käidelda ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiin, st toimetada Lõuna-Ameerikast Peruu Vabariigist Eesti Vabariiki). Pärast nimetatud otsust, on Karli Peelbaum süüdi tunnistatud kahe kohtuotsusega enamasti varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohus, hinnates Karli Peelbaumi varasemat elukäiku, järeldab, et Karli Peelbaum ei ole talle varasemalt mõistetud karistustest teinud vajalikke järeldusi. Viimase 11. aasta jooksul on Karli Peelbaum viibinud vabaduses vähem kui 2 aastat. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik Karli Peelbaumi käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus Karli Peelbaumi suhtes täitnud eesmärke. 3.2 Kohus leiab, et Karli Peelbaumi käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Karli Peelbaumil on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karli Peelbaumile on kahel korral (s.o 19.04 ja 17.06.2016. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametnike solvamise eest ning 25.07.2016. a määratud distsiplinaarkaristus ilma vanglaametniku loata eluosakonnas punase joone ületamise eest. Lisaks on Karli Peelbaumile 23.11.2015. a määratud kaks distsiplinaarkaristust kambris talle mittekuuluvate esemete (teler, kindad, üleliigsed kilekotid) hoidmise eest. Kohus, võttes arvesse isiklikus toimikus olevaid distsiplinaarmenetluste materjale, on seisukohal, et distsiplinaarrikkumisi tuleb pidada rasketeks. Karli Peelbaumi korda mittejärgiv käitumine näitab

tema negatiivset suhtumist nii ametnikesse kui ka reeglite järgimisse üldiselt. Karli Peelbaumil puudub igasugune huvi ja soov järgida kinnipidamiskohas kehtivaid reegleid. Seda, et Karli Peelbaumis nähakse ohtu vangla sisejulgeolekule kinnitab asjaolu, et Karli Peelbaumi suhtes on Tartu Vangla 29.06.2016. a käskkirjaga kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna Tartu Vangla hinnangul ei ole süüdimõistetu suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlused täitnud oma eesmärki ja Karli Peelbaum on süstemaatiliselt jätkanud rikkumiste toimepanemist. Kohus peab positiivseks, et Karli Peelbaum on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ning osalenud Tööotsingu- ja sotsiaalsete oskuste koolitusel. Ajavahemikul 03.09.2015. a 20.06.2016. a õppis üldharidussüsteemi 8. klassis. Alates 2016. a sügisest õpib Karli Peelbaum 9. klassis. Karli Peelbaum määrati 2013. a vangla majandusabitöödele, kuid Karli Peelbaum keeldus töökohustuste täitmisest. Karli Peelbaum on istungil kinnitanud, et praeguseks on ta tööga seoses oma järeldused teinud ja sellega enam probleemi ei ole. Käesoleval ajal Karli Peelbaum vanglas ei tööta, kuna ta õpib. 3.3 Kohtu hinnangul ei saa Karli Peelbaumi vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Vabanemisjärgselt soovib Karli Peelbaum elama asuda endise klassivenna juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korteriomaniku sõnul on tegemist ehitusjärgus oleva korteriga. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud nimetatud aadressile kodukülastust teha. Karli Peelbaumil puudub vanematega toetav lähisuhe. Karli Peelbaum peab oma lähedaseks elukaaslast (koos olnud 3 aastat), kellelt loodab vabanemise korral saada tuge. Karli Peelbaum soovib vabanemise korral pöörduda Johannes Mihkelsoni Keskusesse (asukohaga Tartu), mis pakub toetavat teenust vanglast vabanenud noortele. Kuna Johannes Mihkelsoni Keskus pakub kuni 26-aastastele vanglast vabanevatele noortele tasuta võimalust saada tugiisikuteenust, psühholoogilist abi, võla- ja karjäärinõustamist, ei ole tasuta tugiisikuteenuse saamine kohtu arvates võimalik, kuna Karli Peelbaum on käesolevaks ajaks 27-aastane. Seega on Karli Peelbaumil vabanemise korral nõrk sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et üksnes elukaaslase toetus ei pruugi olla piisav selleks, et Karli Peelbaumil oleks tagatud piisav moraalne toetus, mis tulemusliku resotsialiseerumise seisukohast äärmiselt oluline. Lisaks ei ole Karli Peelbaumil tagatud vabanemise korral ka kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Seda põhjusel, et Karli Peelbaum on kuriteod toime pannud eelkõige majanduslikel eesmärkidel. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Karli Peelbaumil on suures ulatuses tasumata rahalisi nõudeid (22 545 eurot). Kohus peab Karli Peelbaumi väljavaateid töökoha leidmisel vähesteks, kuna Kari Peelbaumil on algharidus (põhiharidus omandamisel) ning kutseoskused puuduvad.