Kohtulahend

Viru Maakohus

Kriminaalasja number

1-16-250

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2016 Jõhvi kohtumajas

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse 10.10.2016 erakorraline ettekanne M.B ́ile Viru Maakohtu 10.02.2016 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks

Süüdimõistetu

M.B, isikukood XXX, xxx

Kirjalikus menetluses

Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub määrata kriminaalhooldusalusele M.B ́ile täiendav kohustus – jätkata õpin guid üldhariduse omandamiseks, mis motiveeriks M.B suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse ning hõivatusse, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. M.B tunnistati Viru Maakohtu 10.02.2016 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuu vangistusega. KarS § 74 alusel otsustati karitust mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi M.B täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 alusel kohustati M.B katseajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus M.B temale käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 31.08.2016 xxx kontrolliti M.B narkootikumide tarvitamist. Testi tulemus oli THC positiivne. 27.09.2016 antud kirjalikus seletuses tunnistab M.B, et tarvitas umbes nädal enne keskusesse tulekut kanepit. Kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina on esitanud M.B kohta kaks erakorralist ettekannet. 29.06.2016 esitatud erakorraline ettekanne seoses registreerimiskohustuse korduva rikkumisega. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada katseaega kolme kuu võrra kuni

09.05.2018. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku ettepaneku 05.07.2016 määrusega. 10.08.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande seoses kohustuse mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid rikkumisega. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.08.2016 määrusega otsustas kohus panna M.B-le täiendava kohustuse läbida ravikuur Jõhvi Ravi- ja Rehabilitatsioonikeskuses. M.B asub xxx alates 31.08.2016. xxx poolt 21.09.2016 esitatud iseloomustusest nähtub, et keskuses viibitud perioodil ei ole noorukil fikseeritud reeglite rikkumisi. Ilja osaleb aktiivselt keskuse poolt pakutud tegevustes ja õppetöös. Võtab osa kõikidest grupitöödest, on huvitatud ja toetab ka teisi noorukeid. Suhtluses täiskasvanutega ja eakaaslastega on Ilja abivalmis ja viisakas, alati valmis arutlema situatsiooniprotsesse ja otsima kompromisse. Ajavahemikus 30.09.2016 kuni 03.10.2016 võimaldati M.B minna kodukülastusele. Keskuse sotsiaaltöötaja Viktoria Žitkova sõnul tuli Ilya tagasi keskusesse õigeaegselt. Ema andis kodukülastuse kohta positiivse tagasiside, rikkumisi ei olnud. Naasmisel teostatud narkotestid olid negatiivsed. Vastavalt KarS § 74 lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoitada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on järginud korrektselt kontrollnõudeid, on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kohus leiab, et M.B ́ile täiendava kohustuse määramine aitab tal parandada oma eluviisi, mis aitab tal edaspidi elus vältida seaduserikkumiste toimepanemist. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata M.B ́ile täiendav kohustus: jätkata õpinguid üldharduse omandamiseks. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: