Kohtulahend

rasked ning muuhulgas on kuriteod toime pandud vaid paar kuud pärast varasema karistuse kandmiselt vabanemist. A. Sargajev on süüdi tunnistatud mitmes kuriteoepisoodis. Esmalt püüdis A. Sargajev tappa teist isikut, kuid ei saanud oma tegu lõpule viia, kuna kannatanu osutas vastupanu ning kannatanu karjeid kuulnud isik jõudis talle appi. Ligi pool aastat hiljem, olles esmalt toime pannud teisele isikule kuuluva vara röövimise, pani samas korteris toime sama isiku tapmise lüües kannatanut noaga vähemalt kolm korda pea, puusa ja selja piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtliku kehavigastuse, mille tõttu isik sündmuskohal suri. A. Sargajev on varasemalt kandnud pikaaegset vangistust samuti isikuvastase kuriteo eest, kuid see ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama. Peamiseks vägivaldset käitumist vallandavaks teguriks on alkoholi tarvitamine ning oskamatus lahendada konfliktisituatsioone ühiskonnas kehtivate reeglite kohaselt. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole isik mõistnud alkoholi tarvitamisest tulenevat riski oma õigusvastasele käitumisele ning seetõttu ei saa olla kindel, et isik on valmis oma käitumismustrit muutma. 2.2 A. Sargajevi negatiivset suhtumist kehtivasse korda iseloomustab ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Isik on toime pannud mitmeid distsipliinirikkumisi ja kohtule materjalide esitamise ajal oli kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Tallinna Vanglas karistust kandes õppis isik riigikeelt, läbis sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, kuid sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ei lõpetanud. Tartu Vanglas on isikut määratud tööle, kuid töötamisest on ta keeldunud sobimatu töö ja vähese tasu tõttu. Vangla hinnangul on A. Sargajev avalikkusele jätkuvalt kõrgohtlik ning tema puhul püsib risk uute kuritegude toimepanemiseks. 2.3 Riski uute kuritegude toimepanemiseks suurendavad ka A. Sargajevi vabanemisjärgsed elutingimused ning tulevikuks kindlate eesmärkide puudumine. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on A. Sargajevile garanteeritud elukoht tuttava R.R. i juures. Samas korteris elav R.R. i ema ei ole aga teadlik, kes kinnipeetav on ning andis nõusoleku tema sinna elama asumiseks poja soovil. Väidetavalt on A. Sargajevil vabanemisel olemas töökoht, kuid sellekohase garantiikirja esitanud ettevõtte juhatuse liikme E.M. ga ei ole õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kontakti saada. Istungil avaldatu kohaselt ei kavatse A. Sargajev tegelikult tööle minna, vaid plaanib hakata hooldama R.R. i haiget ema. Tööandja tausta kontrollimisel selgus, et isikut on eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Samuti on korduvalt karistatud A. Sargajevi tuttavat R.R. it, kelle juurde ta elama soovib asuda. Seega ei ole usutavad kinnipeetava väited selle kohta, et ta soovib oma elus korrektuure teha ja tutvusringkonda muuta. Isik jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega ning väidetavad muutused tema suhtumises on paljasõnalised.

3.3 Ei saa nõustuda kohtu arvamusega, et terve karistuse ärakandmine on pigem reegel, aga ennetähtaegne vabastamine erand. Riik teeb jõupingutusi ja kulutab vahendeid kinnipeetavate rehabilitatsiooniks vanglas. Seega aitab riik valida õige tee elus ja elada edaspidi seaduskuulekat elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.