Kohtulahend

kriminaalhooldaja Vangla Lääne-Harju määramisel ja saata määrus täitmiseks

Juho Kontuse kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et pärast vanglast vabanemist on Juho Kontusel võimalik elama asuda oma isale Eini Kontusele kuuluvasse eramusse, kus pere elab juba alates 1992.a. Elamistingimused on head. J. Kontuse vanemad andsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Vabanemisel töökohta ei ole. Juho Kontus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub vanemate juurde aadressil, Saue vald, Rohuaia talu. Töökohta vabanemisel ei ole, aga soovib selle leida. Vanemad on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega. Kriminaalkorras on karistatud kolm korda, esimest korda vanglas. Kannab karistust liikluskuritegude eest, varasemalt on karistatud varguse eest. Kinnitab, et soovib taastada juhtimisõiguse ja alkoholijoobes rooli ei lähe. Leiab, et alkoholiga probleeme ei ole, suudab muuta ennast ja enda käitumist. On nõus elektroonilise valvega, lisakohustuste ja raviga. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör, nõustudes vangla seisukohaga, toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vangla iseloomustusest on näha, et Juho Kontus on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobumiseks, vangistuses olles mõtles oma tegudele ning püüab edaspidi rikkumistest hoiduda. Nõustudes vangla seisukohaga ning arvestades asjaoluga, et J. Kontus kannab karistust vanglas esimest korda, prokurör toetab Juho Kontuse ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on seisukohal, et on otstarbekas allutada J. Kontus KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Juho Kontuse võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. J. Kontus kannab karistust vanglas teise astme kuritegude eest esimest korda. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Vangla ja prokurör toetavad J. Kontuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud J. Kontuse mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab J. Kontuse tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse

kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Vanglamaterjalide kohaselt oli J. Kontusel kuriteo toimepanemise ajal tuvastatud narkojoobe seisund erinevatest rahustitest. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise ohu ilmnemine kõige tõenäolisem muuhulgas ka siis, kui isik kuritarvitab rahusteid. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida narkootiliste või psühhotroopsete ainete sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Pärast vabanemist on J. Kontusel olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse ja kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.