Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11.10.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-15-10875
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungisekretär
Julia Senkevitš
Kohtuasi
Vangla materjalid Janar Pruuli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Janar Pruuli (ik 37808220215) viibib Vanglas
Kohtuistungi toimumise aeg,
30.09.2016.a Tallinn, kaugkohtuistung
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
koht
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Janar Pruuli taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub XXXXvallale kuuluvasse korterisse. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas teist korda. Ta on nõus lisakohustustega ja elektroonilise valvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Vangla poolt antud J. Pruuli iseloomustusest on näha, et Janar Pruuli läbis 18.05-13.07.16 Eluviisitreeningu, osales kõikidel kohtumisel ning on väga motiveeritud muutuseks, et ta tunnistab tehtud vigu ja edaspidi hoidub nende kordamisest. Nõustudes vangla seisukohaga prokurör toetab Janar Pruuli ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Arvab, et on otstarbekas allutada J. Pruuli KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Leiab, et Vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et J. Pruuli võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Pruuli isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. J. Pruuli on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine majandustöödel ja sotsiaalprogrammi läbimine. Vangla ja prokurör toetavad J. Pruuli tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud J. Pruulit mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab J. Pruuli tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on J. Pruulil olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele
ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.