Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel.

1(5)

1-16-852

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-16-852 171 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-SS0068 summas 663 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-GE1015 summas 1083 eurot, ekspertiisiakt nr 15E-GE0701 summas 114 eurot; ekspertiisiakt nr 15ESS0073 summas 663 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-SS0075 summas 663 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-GE0741 summas 171 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-GE0778 summas 228 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-TJ0022 summas 314 eurot). Kohus viitas KrMS § 179 lg 1 p-s 2 sätestatule ja märkis, et Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645 eurot. Kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus osutati S.T-le nii kohtueelse kui ka kohtuliku menetluse käigus riigi õigusabi, mistõttu tekkisid menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes, s.o kaitsjatasu 768 eurot. Kohus märkis, et kuritegude toimepanemine on olnud S.T vaba valik. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna (10 kehtivat kriminaalkaristust) on S.T teadlik, et kriminaalasja menetlemisega kaasnevad menetluskulud. Kuna süüdistatava puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, siis eeldas kohus, et ta asub pärast karistuse kandmist tööle. Kohus viitas KrMS § 180 lg-s 3 sätestatule ja leidis, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul. Vastus määruskaebusele

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-16-852 andmetel oli 2016. a II kvartalis keskmine brutokuupalk 1163 eurot: vt https://www.stat.ee/36716) ligi viiekordselt. Käsitledes oma määruses S.T-lt välja mõistetud menetluskulusid, ei ole maakohus summa suurusele üldse tähelepanu pööranud ega põhjendanud, miks ta leiab, et S.T on võimeline talt välja mõistetava summa tasuma. 6.2 Kriminaalasja toimikus olevad andmed annavad alust järeldada, et S.T ei ole varasid, mille arvel talt välja mõistetud menetluskulusid tasuda. S.T isikuandmetesse on märgitud, et ta ei tööta (kd IX; toim.l 95), samuti nähtub selline asjaolu kriminaaltoimiku materjalidest (kd IV; toim.l 27 ning kd VIII; toim.l 96). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli S.T tulumaksuga maksustatav sissetulek 2014. aastal 24 eurot (kd IV; toim.l 44). Samuti puuduvad andmeid selle kohta, et süüdistataval oleks mingeid muid sissetulekuid või vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt elas S.T enne vahistamist oma vanaema LD korteris aadressil XXX (kd VIII; toim.l 88). Eelnimetatu ja toimepandud kuritegude iseloom (enda elatamiseks toime pandud varavastased kuriteod) kogumis näitavad, et S.T puudub vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda. 6.3 Ka maakohtu tehtud menetluskulude väljamõistmise otsustusest nähtub, et ka maakohtu hinnangul ei olnud S.T varasid, et menetluskulusid tasuda. Kuigi maakohus on deklareerinud, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt peab menetluskulud tasuma süüdimõistetu, on kohus oma otsustust põhjendamata jätnud osa menetluskulusid riigi kanda. Teiseks on maakohus määranud, et talt välja mõistetud menetluskulud peab S.T tasuma osade kaupa 12 kuu jooksul. Isikul menetluskulude tasumise võimaldamine 12 kuu jooksul tähendab seda, et kohtu hinnangul ei ole isikul kohe vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda, kuid on alust arvata, et isik võib saada menetluskulude tasumiseks antud ajal tulu, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Maakohtu otsuse kohaselt on S.T kohustatud kuus maksma 456,92 eurot. Maakohus ei ole aga põhjendanud, miks ta leiab, et 12 kuu jooksul on võimalik S.T menetluskulud sellises ulatuses vabatahtlikult tasuda. Arvestada seda, et maakohtu otsusest tulenevalt peab S.T tasuma menetluskulusid ajal, kui ta kannab vanglas karistust (mõistetud karistuse pikkus ületab süüdistatava menetluskulude tasumise tähtaega). Küsimusele, kas süüdistatava vanglas saadav sissetulek on selline, mis võimaldaks tal maksta välja mõistetud kulusid, ei ole maakohus üldse tähelepanu pööranud. Maakohtu määruses esitatud põhjendus, mille kohaselt süüdimõistetu pidi ise kuritegusid toime pannes arvestama, et süüdimõistmisel peab ta tasuma menetluskulud, on asjakohatu. See, milliseid asjaolusid võib ja peab kohus menetluskulude välja mõistmisel või riigi kanda jätmisel arvesse võtma, on sätestatud KrMS § 180 lg-s 3. 6.4 Ringkonnakohus nendib, et põhimõtteliselt ei saa välistada seda, et süüdimõistetu saab vangistuse ajal sissetulekuid, millest menetluskulusid tasuda. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 tehtud lahendis selgitanud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et 4(5)

1-16-852 süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Andmeid ei ole selle kohta, et S.T ei oleks tervislikel põhjustel võimeline vangistuses tööd tegema. Üldteada on aga see, et vanglas tehtava töö eest saadav tasu ei ole väga suur. Seetõttu peab ringkonnakohus ebatõenäoliseks, et S.T suudaks tasuda kuus 456,92 eurot, s.o summa, mis ületab 2016. aastal kehtivat kuupalga alammäära (vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 § 1 lg-le 1 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot). Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada S.T-lt väljamõistetud menetluskulusid kaebuses taotletud ulatuses, s.o pea poole võrra. Kohus mõistab S.T-lt välja menetluskulud kokku summas 2781 eurot (s.o sundraha 645 eurot, kaitsjatasu 768 eurot ning ekspertiiside nr 15E-GE0699, 15E-GE1015 ja 15E-GE0701 teostamise kulud vastavalt summas 171 eurot, 1083 eurot ja 114 eurot). Ülejäänud menetluskulud summas 2702 eurot (s.o ekspertiiside nr 15E-SS0068, 15E-SS0073, 15E-SS0075, 15E-GE0741, 15EGE0778 (1/3 ulatuses) ja 15E-TJ0022 teostamise kulud vastavalt summas 663 eurot, 663 eurot, 663 eurot, 171 eurot, 228 eurot ja 314 eurot) jätab ringkonnakohus riigi kanda. Eespool kirjeldatud asjaoludest tulenevalt peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule vajalikuks anda süüdimõistetule KrMS § 180 lg 3 alusel võimalus tasuda välja mõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul, kuid seda osade kaupa. Sellisel juhul on igakuise makse suurus 231,75 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind

Ivi Kesküla

Orvi Tali

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.