Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

viimata, sest kaupluse turvatöötajad pidasid ta kinni. Veel esitati I.H-le süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi selles, et 20. aprillil 2015 Tallinnas XXX asuvas XXX kaupluses osutas ta vastupanu kaupluse töötajatele VN-le, DB-le ja MV-le, kes üritasid teda kinni pidada seoses tema poolt varem sellest kauplusest toime pandud vargustega. Seejuures lõi I.H VN ja DB vastu käsi ja haaras MV jõuga vasakust käest kinni, põhjustades eeltoodud tegudega kannatanutele valu ja tervisekahjustusena igaühele neist hematoomi. I.H-le esitati süüdistus ka KarS § 1572 järgi selles, et ta kasutas ilma vastava isiku nõusolekuta teist isikut tuvastada võimaldavaid isikuandmeid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel endast teadvalt ebaõige ettekujutuse, varjamaks kuritegu nimelt. Konkreetselt, olles teadlik, et ta on politsei poolt tagaotsitav, esitles ta politseiasutuses 20. ja 29. aprillil 2015 ennast kahtlustatavana kinnipidamisel oma tuttava MŠ -na ning allkirjastas MŠ nimel tema sõnade alusel politseitöötajate poolt koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolli. Samuti

järgi karistati 4 kuud vangistusega. Veel tunnistati I.H süüdi KarS § 157 järgi ja karistati 6 kuud vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes I.H-le lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22. aprillini 2015, s.o. 3 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 5. märtsi 2015. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 18. august 2016. Maakohus kohaldas kohtuotsuse täitmise tagamiseks I.H-le tõkendina vahistamist, mis kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. Samuti rahuldas maakohus kannatanute tsiviilhagid, mõistes I.H-lt kannatanute kasuks välja alljärgnevad summad: 1) AS O kasuks 322,56 eurot; 2) A OÜ kasuks 44,99 eurot; 3) M OÜ kasuks 46,98 eurot; 4) AS R kasuks 131,76 eurot. Menetluskuludena mõistis maakohus I.H-lt ositi 12 kuu jooksul välja sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 216 eurot. Maakohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

minimaalse ja keskmise määra vahelises suuruses, piisav, mõjutamaks I.H edaspidi asuma õiguskuulekale teele. Samuti on oluline, et varavastaste kuritegude puhul on tegemist laialt levinud kuritegudega ning seega peab õiglane karistus kinnitama inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Arutataval juhul on kuriteod toime pandud lühikese aja jooksul. Kohus ei pea võimalikuks süüdistatava suhtes karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd esmalt ei ole kohtule usutav, et isik seda täidab ning see ei oleks piisav, et mõjutada süüdistatavat asuma õiguskuulekale teele. Kohus arvestas karistuse mõistmisel I.H süüd kergendava asjaoluna tema väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

karistuse täitmisele pööramata jätmist. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.