1-16-2760/14 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

M P on esitatud süüdistus selles, et tema on 30.03.2015 ja 18.02.2016 Pärnu Maakohtu kohtuotsustega karistatud oma elukaaslase G. R. suhtes kehaliste väärkohtlemiste toimepanemise eest. M P lükkas 27.02.2016 kella 12.00 paiku * korteris oma elukaaslast G. R., mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu voodit, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustusevasaku jala reie välisküljele hematoomi diameetriga 15 cm. Sellise tegevusega pani M P teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M P süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu, millega ei ole kaasnenud haiglaravi vajavaid tervisekahjustusi. Tegemist ei olnud löömise, vaid ainult tõukamisega, mille tagajärjel sai kannatanu füüsilist valu ning ühe hematoomi reiel. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust viie aastani. Tegemist on keskmisest kergema ja vähemohtliku kehalise väärkohtlemisega, millega ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Tsiviilhagi pole esitatud. Karistust kergendava asjaoluna esineb leppimine kannatanuga, kes ei nõua süüdistatavale reaalse vangistuse mõistmist ja on temaga sisuliselt leppinud. Kuna tegemist isikuga, kes on kannatanuga leppinud ning enam ka kannatanuga koos ei ela, ei ole uue kuriteo toimepanemise tõenäosus suur ning avalik menetlushuvi puudub. Teiste isikute suhtes ei ole M P vägivaldne olnud ning kuriteod on ajendatud tema ja kannatanu omavahelistest tülidest ja erimeelsustest. Pärnu Maakohus saatis lepitusmenetluse rakendamise määrusega süüdistatava M P ja kannatanu G. R. lepitaja juurde. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist L S poolt koostatud lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on 29.09.2016 sõlmitud lepituskokkulepe kannatanu ja süüdistatava vahel lepitaja juuresolekul. KrMS § 2032 lg 3 alusel sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt on G. R. ja M P nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja on sõlminud lepituskokkuleppe, millega leppisid kokku leppimise tingimustes. Lepituskokkuleppe kohaselt on M P-le ja G. R’le tutvustatud KrMS § 2031 lg 5 sätestatut ja nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui M P ei täida talle kohtu poolt pandud lepituskokkuleppe tingimusi. Kriminaalasjas on menetluskuluks riigi õigusabi osutamise eest makstud kaitsjatasu 48 eurot /tl 3738/ ja tasu kohtumenetluses 144 eurot /tl 24-25 I kd/, kokku 192 eurot. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 2031 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus M P suhtes leppimise tõttu. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata M P kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse koostamisest kohustuseks täita lepituskokkuleppe tingimusi: 1) M P käitub kannatanu G. R. suhtes lugupidavalt ja hoidub vägivallast, 2) M P käib nõustamisel vähemalt üks kord kuus, 3) M P hüvitab kriminaalmenetluse kulu kokku 192 eurot.

1-16-2760 süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS § 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 2031 lg 1 sätestatud aluseid, mis keelaks eelnimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise, ei esine. Kohtule on esitatud lepituskokkulepe, mille kohaselt kannatanu ja süüdistatav on leppinud ning süüdistatav ja kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kokku on lepitud, et M P käitub G. R`ga lugupidavalt ning hoidub vägivallast, samuti on M.P võtnud kohustuseks käia nõustamisel vähemalt üks kord kuus. Lepitaja poolt koostatud lepituse käiku kirjeldavast aruandest selgub, et lepitaja on kohtunud eraldi süüdistatava ja kannatanuga, kus selgitati lepituse olemust ja lepitusmenetluse käiku Kannatanu ja süüdistava ühisel kohtumisel, kuhu saabusid kannatanu ja süüdistatav koos, käitusid mõlemad osapooled viisakalt. Räägiti lepituse kokkuleppest ja tingimustest ning pooled allkirjastasid lepituskokkuleppe. M.P on kahel korral lähisuhte vägivalla toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud isik /tl 10-11, 30-33 II kd/. Kannab kriminaalhooldusametniku järelevalve all olles viimase kohtuotsusega mõistetud karistust – üldkasulikku tööd. Kuriteod on toime pannud sama kannatanu suhtes, kellega käesolevaks ajaks on leppinud. Kannatanuga enam koos ei ela, mis vähendab oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus leiab, et on oluline, et M.P on nõusutnud kohustusega käia nõustamisel. Kohus leiab, et see näitab käitumisprobleemi tunnistamist ja on eelduseks, et isik oma käitumismustrit tahab ja suudab muuta. Kannatanu avaldas samuti kohtuistungil juba lepitusmenetluse rakendamisel, et lepitusmenetlusest võiks tulu tõusta edaspidiste suhete normaliseerumisel, soovib ka omalt poolt teha kõik, et suhted paraneksid ja saaks ühist last koos kasvatada. Kannatanu ei soovinud M.P karistamist. KrMS § 2031 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Nimetatud alusel määratud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud kohustuste panemisega. M P on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustunud määratavate kohustustega /tl 43-44 II kd/. KrMS § 2031 lg 5 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 2031 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud seisukohtadega ja seega on kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused olemas. Tõkend – M P suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 19 II kd/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale P.Rajavere M.P kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot /tl 37-38 II kd/ tasu kohtumenetluses 144 eurot, kokku 192 eurot eurot. M.P on andnud nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulu 6 kuu jooksul arvates kohtumääruse tegemisest. Kohus sellise kohustuse menetluse lõpetamisel M.P-le ka paneb.