Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2016, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-2398
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Juursoo (istungil ei osalenud)
Kriminaalasi
T.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi lühimenetluses
Menetlustoiming
süüdimõistetu T.M-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
T.M isikukood XXX; elukoht vabanemisel puudub
Meelis
Jätta T.M temale Tartu Maakohtu 26.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-162398 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 26.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2398 tunnistati T.M süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 6 kuud ja 3 kolm päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati T.M-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.-23.02.2015, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti temale 2 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati T.M-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 10 kuud vangistust võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati T.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja algust arvestati alates 09.11.2015. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 01.07.2016.
T.M-i karistusaeg algas 09.11.2015 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 09.07.2017. 07.09.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu T.M-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta T.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetava ohtlikkuse tase on väga kõrge.
Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles jagab vangla seisukohta. Süüdimõistetu T.M avaldas kohtus, et ta asuks elama XXXX. T.M avaldas, et tal on vabaduses toeks isa ja vanaema, kuid nende juurde alama ta ei saaks asuda. T.M avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on veendunud, et ta on suuteline ka õiguskuulekalt elama.
T.M kannab liitkaristust KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi, mis on tahtlikud teise astme kuriteod. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna T.M on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et T.M-i on tema suhteliselt noorele eale vaatamata varem juba korduvalt kuritegude, sh isiku- ja varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Teda on karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangistus, üldkasulik töö), aga ka reaalsete vangistustega. Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanekut. T.M pani uusi kuritegusid toime isegi ajal, mil ta oli kohtuotsusega määratud katseajale. Õigusvastast käitumist on T.M jätkanud ka vanglas. Käesoleval ajal on tal 15 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud keelatud esemete hoidmise ja ametniku korralduste eiramise eest. T.M-i eelkirjeldatud käitumine viitab sellele, et karistamine ei ole tema puhul eripreventiivset eesmärki täitnud. T.M ei suuda või ei soovi karistamistest vajalikke järeldusi teha ega õppida. Teda on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Varasema vangistuse ajal sooritas ta kuriteo vägivalda kasutades vanglaametnike vastu. Ehkki ta saab aru seadusekuuleka eluviisi vajalikkusest, puudub tal motivatsioon ka tegelikult muutuda. T.M-i iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad pikemaajalised eesmärgid, ta elab üks päev korraga. See viitab suurele tõenäosusele, et isik paneb vabaduses toime uued analoogsed õigusrikkumised. Kõike eelnevat kogumis hinnanud asub kohus seisukohale, et T.M-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist. Kuna Denes
T.M-i varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, siis ei ole kohus veendunud ka selles, et ta suudab alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Lisaks puudub T.M vabanedes kindel elu- ja töökoht. Kohtuistungil T.M küll väitis, et tal on taas võimalus elama asuda XXXX, kuid Tartu vangla materjalide kohaselt sellist võimalus T.M-ile hetkel pakutud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.