1-15-10936/13 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1-15-10936 üldkasulik töö 115 tunni ulatuses (3 kuud ja 25 päeva vangistust), ärakandmisele kuulub 10 (kümme) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus T.R-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks T.R-i vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu T.R ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10936 tunnistati T.R süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning T.R-ile mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 03.11.2015 kuni 05.11.2015, so 3 päeva ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.01.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse - 5 kuud 29 päeva vangistust - võrra ning T.R-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta, 1 kuu ja 26 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendati T.R-ile mõistetud karistus üldkasuliku tööga 416 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati T.R järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2. Ta on kohustatud: elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - mitte tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.04.2016 kohtuotsus jõustus 27.04.2016. Kuna süüdimõistetu rikkus kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, esitas kriminaalhooldusametnik 06.06.2016 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata vangistus täitmisele. Viru Maakohtu 09.06.2016 määrusega taotlus rahuldati ja määrati T.R-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.04.2016 kohtuotsuse nr 1-15-10936 järgi täiendav kohustus – läbida alkoholisõltuvuse ravi, mida ta ise oli nõus endale täitmiseks võtma. Kohtumäärus jõustus 30.06.2016.

Kriminaalhooldusametnik teavitab, et ta saab pidevalt teateid Politsei- ja Piirivalveametist selle kohta, et T.R olles alkoholijoobes kasutab vägivalda oma xxx T M suhtes. 06.06.2016 seoses T.R-i kohustuse rikkumisega mitte tarvitada alkoholi oli kirjutatud erakorraline ettekanne, kus ametnik taotles T.R-i kodeerimist alkoholisõltuvusest. 05.07.2016 hooldusalune esitas vastava arstitõendi, kust on näha, et isikule paigaldati Esperaal preparaat, kuid vaatamata läbitud ravile on T.R jätkanud alkoholi tarvitamisega, mis näitab, et ta ei suhtu täie tõsidusega talle määratud kohustuste täitmisesse. 10.08.2016 oli jälle saadud teade Politsei- ja Piirivalveametist, kus on kirjas, et T.R kasutab vägivalda oma abikaasa suhtes, tema alkoholijoove ei olnud tuvastatud, kuna isik lahkus enne politsei saabumist. 30.06.2016 saadud järjekordne teade koos indikaatorivahendi kasutamise protokolliga Politsei- ja Piirivalveametist, kus oli kirjas, et 25.06.2016 T.R-i ja tema abikaasa vahel tekkis konflikt, T.R oli alkoholijoobeseisundis. 05.07.2016 oli koostatud isikule esimene kirjalik hoiatus 25.06.2016 alkoholi tarvitamise kohta. 05.07.2016 antud kirjalikus seletuses selgitas T.R, et oli abikaasa sünnipäev, sellepärast ta jõi alkoholi. 10.08.2016 toimunud sündmuse kohta T.R keeldus seletust kirjutamast. Kriminaalhooldusametnik rõhutab ka seda, et T.R ei täida korralikult temale kohtu poolt pandud kohustust sooritada üldkasulikku tööd. 16.08.2016 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava perioodiks 22.08.2016 - 01.09.2016, hooldusalune sooritas 5 tundi 38 ajakavas planeeritud tundidest. Seisuga 20.09.2016 T.R on sooritanud kriminaalhoolduse jooksul talle täitmiseks määratud ÜKT 416 tunnist 115 tundi ja sooritamata on tema poolt 301 tundi üldkasulikku tööd. 20.09.2016 antud kirjalikus seletuses teavitab T.R , et ei töötanud perioodil 23.08.2016 - 01.09.2016, kuna teenis raha korteri kommunaalteenuste maksmise jaoks ning toidu ostmiseks. Juhindudes KarS § 69 lg 6, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata T.R-ile mõistetud karistus täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 03.10.2016 toimunud kohtuistungil palus T.R jätta taotluse rahuldamata. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata T.R-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.04.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele.

1-15-10936 Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek T.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune T.R ei teostanud üldkasulikku tööd vastavalt varem koostatud ajakavale. T.R on sooritanud talle täitmiseks määratud ÜKT 416 töötunnist 115 tundi ja sooritamata on 301 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja T.R-i seletusi, on kohus veendunud, et T.R hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Materjalidest nähtub, et süüdimõistetule on selgitatud ÜKT tegemise ajaks kehtestatud korda. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Asjaolu, et süüdimõistetule on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid ta ei ole oma käitumist muutnud näitab kohtu hinnangul seda, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Ajavahemikul alates 22.08.2016 kuni 01.09.2016 koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava järgi sooritas hooldusalune 5 tundi ajakavas planeeritud 38-st üldkasuliku töö tunnist. Kriminaalhooldusalune on andnud erinevaid selgitusi selle kohta, miks ta ei teinud korrektselt üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldajale antud selgituse kohaselt teenis ta raha korteri kommunaalteenuste maksmise jaoks ja toidu ostmiseks. Kohtuistungil teatas ta, et üldkasuliku töö mittetegemise põhjuseks oli tema naise poolt politseisse uue avalduse tegemine. Kohus leiab, et T.R-i poolt toodud põhjused ei ole sellised, mis vabandaksid tema poolt üldkasuliku töö mittetegemist ajakavas määratud ajavahemikul. Kohus tuvastas ka, et kriminaalhooldusalune T.R samuti rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 25.06.2016 T.R oli joobeseisundis. Alkomeetriga LION nr.38428 tuvastati T.R alkoholijoove 1,55 mg/l. Sellega rikkus ta KarS § 75 lg 2 p 2. Kohus kuulates ära T.R-i põhjendused selle rikkumise kohta leiab, et käesoleval juhul on kriminaalhooldusalune ka selle rikkumise toime pannud tahtlikult. Alkoholi tarvitamine on tõendatud nii kriminaalhooldusaluse enda seletuste kui ka indikaatorvahendi näiduga. Seega on kriminaalhooldusalune rikkunud kohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi. Asjaolu, mille kohaselt oli alkoholi tarvitamise põhjuseks töö mitteleidmine ei vabanda rikkumise toimepanemist. Kohus leiab, et pärast esimese erakorralise ettekande esitamist tuli kriminaalhooldusalusel teha endast kõik olenev, et tulevikus ei esineks tema poolset kriminaalhoolduse mittenõuetekohast täitmist. Kriminaalhooldusalune ei õigustanud aga talle antud võimalust