1-16-8501
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. oktoober 2016. a Põlva
Kriminaalasja number
1-16-8501 (16265000314)
Kohtunik
Lembit Käis
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Kriminaalasi
J.J süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi lihtmenetluses
Prokurör
Ülle Hõrak
Süüdistatav
J.J – isikukood: XXX; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx– xxxxxxxxxxx;xxxxx-xxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud
J.J süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 30kordses miinimumpäevamääras, s.o 300 (kolmsada) euroga, mis tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 130 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista J .J-ilt 119 (ükssada üheksateist) eurot O. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks tekitatud kahju katteks. Välja mõista J. J-ilt Eesti Vabariigi kasuks 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot 44 senti menetluskulude (sealhulgas sundraha 645 eurot) katteks.
Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete (KrMS 9.peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1) Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu e ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel lahendi teinud kohtule (aadressil: Võru 12, 63308 Põlva). Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kokkuleppe järgi süüdistatakse J.J -i selles, et tema 04.09.2016. a kella 3.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus lõi tahtlikult O. P. ühel korral rusikaga näkku. Sellega tekitas ta kannatanule silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse, silma piirkonna ja laugude turse, hematoomid alalaul ja kulmul, ninal pindmised marrastused ning füüsilist valu. Seega J. J pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski ja prokuröri Ülle Hõrak vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on J.J -ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi rahaline karistus 30-kordses miinimumpäevamääras, s.o 300 eurot. Maakohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohtuistungil jäid süüdistatav ning prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 121 lõike 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. O. P. on esitanud J .J-i vastu hagi 119 euro väljamõistmiseks. Süüdistatav tunnistab hagi ning sellele vastu ei vaidle. Seega on süüdistatav hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lõige 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lõike 4 järgi ei ole kostja õigeksvõtt kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel on 2(3)
1-16-8501
hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lõike 3 järgi pole kohtul põhistamiskohustust, kui kostja on hagi õigeks võtnud. Kuna hagejaks on kannatanu, hagi on esitatud prokuratuuri kaudu, hagi vastab üldistele hagiavaldusele esitatavatele vorminõuetele, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud langevad kokku süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise asjaoludega, süüdistatav on tsiviilhagi õigeks võtnud, süüdistatav on tekitanud kannatanule kuriteoga kahju, kahju tekitamine on õigusvastane ja süüdistatav on kahju tekitamises süüdi, tuleb tsiviilhagi rahuldada VÕS §-de 130 lg 1; 1043 ja 1045 lõike 1 punkti 2 ning TsMS § 440 lõike 1 alusel. Seega tuleb J. J-ilt välja mõista kuriteoga tekitatud kahju katteks 119 eurot O. P. kasuks. KrMS § 180 lõike 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 85,44 (tl 36) eurot. Sõlmitud kokkuleppe järgi tasub süüdistatav menetluskulud täielikult. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 249; 306 ning 311-313. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.