Kohtulahend

p 2 alusel ja § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, kaitsjatasu summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. J.T poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu J.T süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 28.09.2016 kella 13.14 ajal Harjumaal Maardus Fosforiidi 12 juures suunaga Maardu poole mootorsõidukit Kia Sorento registreerimisnumbriga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,53 mg/l laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l (lõplik tulemus 1,39 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Oma tahtliku tegevusega J.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 29.09.2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav J.T ja tema kaitsja Margus Viira käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja

nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus J.T süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud, millest maha arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 28.-30.09.2016, s.o kokku 3 päeva, lugedes lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning mis jätta KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb J.T-lt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et J.T-ltuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud ja nimelt: kiirmenetluses süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 322,50.- eurot, kaitsjatasu summas 120.- eurot, mis vastavalt kokkuleppele tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 30.09.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav J.T tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav J.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et J.T tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt kiirmenetluses vähendab kohus KrMS § 179 lõikes 1 sätestatud sundaraha suurust kuni poole võrra. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot, millest pool on 322,50 eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.T-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ning kaitsjatasu kokku on 120.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval J.T hüvitada kriminaalmenetluse kulud s.o sundraha summas 322,50.eurot, kaitsjatasu summas 120.- eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.