1-16-8324
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29. septembril 2016.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas koht Kriminaalasja number
1-16-8324 (16230104525)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katre Poljakova
Sekretär
Triin Pilberg
Tõlk
Anneli Helmann
Abiprokurör
Kristina Kivi
Kriminaalasi
M.D 2 p 3 järgi;
Süüdistatav
M.D , isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, haridus 7. klassi, töökoht: puudub, elukoht: XXXX, vaid väärteokaristusi 19 ja kriminaalkaristusi 4, viimati: - 13.04.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 121 (kehtivas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p 3) järgi vangistusega 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva. Vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist 14.06.2016.a. Tõkend kohaldamata, käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 alusel isik kahtlustatavana kinni peetud 27.09.2016.a kell 15:40. Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p 4, § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 2561, 2565 ; § 311; § 313; KarS § - dest 68 lg 1, § 74 lg 1 ja 3; § 75 lg 1 p.p 1-6 kohus otsustas:
süüdistuses KarS § 121 lg
lugedes ärakandmata karistuseks on 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg 1, 3 sätetest mitte pöörata M.D-le mõistetud karistust täitmisele, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohustada M.D täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil: XXXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata M.D katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. M.D katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 29.09.2016.a. Vabastada kinnipeetud M.D kohtusaalist. Asitõendid: triikraud, 2 särki ja puuteproovid, mis on pakendatud paberkottidesse ning asuvad kriminaalasja materjalide juures, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; Välja mõista M.D-lt § 179 lg 1 p 2 alusel ja § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti ja kaitsjatasu summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi võrdsetes osades vähemalt 46,65 eurot kuus 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. M.D poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt
apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu M.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes varem on toime pannud kehalise väärkohtlemise, 26.09.2016 kella 17.38 paiku Tallinnas XXXXlõi rusikaga peapiirkonda XXXX, XXXXkukkus peaga aknasse, millest aknaklaas purunes ning seejärel lõi viis korda triikraua käepidemega XXXXpeapiirkonda, tekitades XXXXfüüsilist valu ja tervisekahjustusi: hematoomid näo piirkonnas ja pea lahtise haava, mis vajas kirurgilist sekkumist. Oma tahtliku tegevusega M.D pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale valu ja tervisekahjustuste tekitamise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
abiprokurör Kristina Kivi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav M.D on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et M.D tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt kiirmenetluses vähendab kohus KrMS § 179 lõikes 1 sätestatud sundaraha suurust kuni poole võrra. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot, millest pool on 322,50 eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.D-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ning kaitsjatasu kokku on 144.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval M.D hüvitada kriminaalmenetluse kulud sundraha summas 322,50.- eurot ja kaitsjatasu summas 144.- eurot, mis tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades s.o vähemalt 46,65.- eurot kuus. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.