Kohtulahend

1(4)

1-16-5861

Sama kohtuotsusega mõisteti J. Klavinšilt riigi tuludesse välja kaitsjatasu 336 eurot ja sundraha 1075 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et J. Klavinš võib menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2(4)

1-16-5861 Prokurör märgib, et ainuüksi asjaolu, et isikule on karistuseks mõistetud vangistus, ei välista Riigikohtu praktika kohaselt temalt kriminaalmenetluse kulude täies ulatuses väljamõistmist. Maakohus andis J. Klavinšile võimaluse tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul põhjusel, et vanglatingimustes on täitedokumendi vabatahtlik täitmine raskendatud. Kuigi süüdimõistetu ei ole töötamine vanglas garanteeritud, ei saa välistada, et J. Klavinšil osutub võimalikuks teenida vanglas viibimise ajal tulu. Prokuröri hinnangul ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, millest saaks järeldada, et J. Klavinšil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. J. Klavinš on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning ta pani uue kuriteo toime 26.08.2015 ehk Harju Maakohtu poolt KarS § 73 lg 1, 3 alusel määratud katseaja jooksul. Seega on J. Klavinši käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks J.Klavinši resotsialiseerumisväljavaadetele positiivset toimet. Seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt välja sundraha ning lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.1 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuses esitatud mingeid argumente, mis tingiks maakohtu otsuse muutmise välja mõistetud menetluskulude osas. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele – kohus peab tuvastama selle, et isik ei ole võimeline menetluskulusid täies ulatuses tasuma. Olukorras, kus taotletakse süüdistatava osalist vabastamist menetluskulude tasumisest tema varatuse tõttu, lasub kaebuse esitajal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt RKKKm 3-1-1-105-12, p 7). Sellekohaseid tõendeid või taotlust teabe väljanõudmiseks süüdistatav ega tema kaitsja esitanud ei ole. 6.2 Maakohtu otsusega on J. Klavinšilt mõistetud menetluskulusid välja kokku 1411 eurot. Kohus määras, et see summa tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Seega on J. Klavinš kohustatud maksma 117,58 eurot kuus.

3(4)

1-16-5861 Maakohtu otsusest tulenevalt peab J. Klavins tasuma menetluskulud ajal, kui ta kannab vanglas karistust (mõistetud karistuse pikkus ületab oluliselt J. Klavinsi menetluskulude tasumise tähtaega). Sellest, et J. Klavinš viibib vanglas, ei saa teha järeldust, et tal ei ole võimalik maakohtu määratud moel menetluskulusid tasuda. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 tehtud lahendis selgitanud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Andmeid ei ole selle kohta, et J. Klavinš ei oleks tervislikel põhjustel võimeline vangistuses tööd tegema. Vastupidi, määruskaebuse kohaselt soovib süüdistatav asuda vanglas tööle. Ringkonnakohus möönab, et vanglas töötamise eest makstavad tasud on väiksed. Siiski ei saa maakohtu otsuses märgitud kuumaksete suurust pidada nii suureks, et tekiks kahtlus, kas isik on võimeline seda tasuma: kuumakse suurus on pisut üle 1/4 kuupalga alammäärast. Seega on maakohus menetluskulude väljamõistmisel ilmselgelt arvestanud J. Klavinši varalise olukorraga.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Sten Lind

Ivi Kesküla

Orvi Tali

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.