lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-9049/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-9049/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
945
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-9049/15Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.08.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2016, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-9049

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla, Orvi Tali ja Urmas Reinola

Kriminaalasi

Alexander Kukushkini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9§ 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. augusti 2016 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Prokurör

Süüdistatav Alexander Kukushkin isikukood 38808192210, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 2 päeva, kinni peetud 18.08.2016 Kersti Reinuste

Kaitsja

Gennadi Kull

Süüdistatav

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava vaatamata.

Alexander Kukushkini

apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.Alexander Kukushkin isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 16.04.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, uuesti 04.09.2015 kella 21.01 ajal, viibides XXX, Tallinn asuvas S AS-ile kuuluvas kaupluses XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis S AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 46,80 eurot ja nimelt: 1 pudel Jim Beam Bourbon, maksumusega 17,90 eurot; 1 pudel Jack Daniels, maksumusega 28,90 eurot. Peitis kauba kaasas olnud kotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Alexander Kukushkin isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2 Maakohus tunnistas Alexander Kukushkini süüdi KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kinnipidamise aja 04.09.2015-05.09.2015 s.o 2 päeva karistusaja hulka. Karistusaja alguseks luges 18.08.2016, millest alates kuulub kandmisele 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Tõkendi vahistamine tühistas kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. Mõistis Alexander Kukushkinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt välja riigituldesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 645 (kuussada nelikümmend viis eurot) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3, 173 lg 3 ja 176 lg 1p2 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 144 eurot. Kohustas Alexander Kukushkinit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu ja sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 65.75 eurot.

APELLATSIOON:

3.Süüdistatav märgib, et maakohtus tunnistas ta end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi. Leiab, et mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus, 2 kuud 18 päeva vangistust, on liiga karm karistus. Taotleb kas asenduskaristuse kohaldamist või KarS § 74 sätete kohaldamist. Põhistab taotlust sellega, et aasta pärast antud kuriteo toimepanemist on ta elanud seaduskuulekalt ega ole rohkem kuritegusid toime pannud. Töötab ehitusfirmas. Kahetseb toimepandut ja lubab rohkem seadust mitte rikkuda.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

4.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda muuhulgas apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. Maakohus on mõistetavat karistust põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on antud juhul tegemist apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus. Maakohus on karistust kergendavate asjaoludena arvestanud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Apellant ei viita ühelegi KarS § 57 loetellu kuuluvale ja maakohtu poolt arvestamata jäetud asjaolule. Maakohus on tuvastanud, et süüdistatav on uue kuriteo toime pannud vahetult pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Tegemist on isikuga, keda on varem korduvalt kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistatud. Maakohus on otsuses sõnaselgelt viidatud ka asjaolule, et esitatud karistusregistri andmed näitavad viimast kriminaalkaristust 2015 aastast. Seega on apellatsioonis toonitatud asjaolu olnud maakohtule teada ning kolleegium leiab, et kuna maakohus on põhikaristuseks mõistnud 4 kuulise vangistuse, mis oma määralt jääb tunduvalt alla eelmiste varguste toimepanemiste eest mõistetud karistusest, on maakohus juba sisuliselt eelnimetatud asjaoluga arvestanud. Kohus on jõudnud seaduslikult järeldusele, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega ning on esitanud oma põhistuse, miks süüdistatava suhtes ei sobi kohaldada kriminaalhooldust. Kolleegium nimetatud põhistusega nõustub ning leiab, et lühiajalise reaalse vangistuse mõistmise osas otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Lisaks ringkonnakohus märgib, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu, st, et KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Vaidlustatud asjas ei ole selliseid teo toimepanemise erandlikke tehiolusid ega ka süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi tuvastatud ning neile ei viidata ka apellatsioonis. Samuti puudub kolleegiumil veendumus sellest, et isikut, keda varasemad reaalselt kandmisele kuulunud vangistused ei mõjutanud uue kuriteo toimepanemisest loobuma, täidaks sellist eesmärki kriminaalhooldus ja üldkasuliku töö tegemine.
5.Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.