Kohtulahend

Süüdi tunnistada Andres Alt KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1,2 alusel lugeda karistuse aja alguseks Andres Alti vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Andres Altile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. KrMS § 180 lg 1 alusel Andres Altilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 311 (kolmsada üksteist) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Andres Altil on õigus menetluskulud kogusummas 956 (üheksasada viiskümmend kuus) eurot 40 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Andres Alt on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 79 (seitsekümmend üheksa) eurot 70 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99916700068405. Selgitusse tuleb märkida „1-16-7274, menetluskulud, Andres Alt“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 17. oktoobril 2016. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

SÜÜDISTUSE SISU

Andres Altile on esitatud süüdistus KarS § 4231 järgi selles, et tema isikuna, kes on korduvalt s.o 09.09.2015. a ja 30.01.2016. a juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 23.04.2016. a kella 17.44 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Esku - Pilistvere - Arusaare maantee 2-l kilomeetril mootorsõidukit Mazda 626, reg nr xxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 90 lg 1 p 1, 3; § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud) nõuet.

KOHTU SEISUKOHT

Andres Alti ütluste kohaselt kuulus nimetatud sõiduk temale. Ostis ta selle 2015. a alguses. Vaidlust ei ole, et Andres Altil pole kunagi olnud juhtimisõigust. Lisaks isikulistele tõenditele kinnitab seda ka Rahavastikuregistri väljatrükk, millest ei nähtu, et süüdistatav Andres Altile oleks väljastatud juhiluba (tl 21). Andres Alt kõrvaldati 23.04.2016. a kell 17.44 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 10) ning seetõttu teisaldati sõiduk (Mazda 626 registreerimismärgiga xxxxxx) hoiukohta (tl 11). Seega rikkus Andres Alt 23.04.2016. a sõidukit juhtides LS § 90 lg 1 p-s 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ja § 94 lg-s 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud) sätestatut. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et 23.04.2016. a alustati süüdistatav Andres Alti suhtes väärteomenetlust (väärteoasi nr 249016000959) ja koostati väärteoprotokoll (tl 9). Kuna kohtuväline menetleja tuvastas Andres Alti teos kuriteo tunnused (süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine), lõpetati kohtuvälise menetleja 13.05.2016. a määrusega väärteomenetlus (tl 8). Kohus leiab, et süüdistatav Andres Alti tegu on õige kvalifitseerida KarS § 4231 järgi, kuna süüdistatav Andres Alti puhul on tegemist juhtimisõiguseta isikuga, kes on mootorsõiduki juhtimise toime pannud vähemalt kolmandat korda, s.o süstemaatiliselt. 09.09.2015. a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt väärteoasjas nr 231715009200 Andres Alti suhtes väärteoprotokoll nr 20150909193201 LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 rikkumiste tõttu (tl 12-13). Harju Maakohtu 05.11.2015. a otsusega karistati Andres Alti LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi KarS § 63 alusel 20 päeva arestiga. Kohus määras, et Andres Altile mõistetud arest 20 päeva peab olema ära kantud hiljemalt 15.01.2016. a (tl 14-16). 30.01.2016. a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt väärteoasjas nr 231716001056 Andres Alti suhtes väärteoprotokoll AB1427831 LKindlS § 81, LS § 207 ja § 201 lg 2 rikkumiste tõttu (tl 17-18). Harju Maakohtu 03.03.2016. a otsusega karistati Andres Alti LS § 201 lg 2 ja § 207 ning LKindlS § 81 järgi 30 päeva arestiga (tl 19-20). Kuna süüdistatav Andres Alti suhtes on 09.09.2015. a ja 30.01.2016. a väärteoprotokollide kohaselt koostatud ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused ning Andres Altil ei ole kunagi olnud juhtimisõigust, on Andres Alt 23.04.2016. a sõidukit juhtides rikkunud ka LS § 90 lg 1 p-s 3 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91) sätestatut.

määrusest, väärteoprotokollist, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist ning Rahvastikuregistri väljatrükist) tulenevalt puudub Andres Altil mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuna Andres Alt oli täielikult teadlik juhtimisõiguse puudumisest, kuid sellele vaatamata alustas sõitu marsruudil Konguta vald, Tartumaa xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, teadis ta, et sõidukit tuleb tal juhtida ilma juhtimisõigust omamata. Süüdistatav Andres Alti ütlustest järeldub, et ta ka tahtis juhtimisõiguseta sõidukit juhtida. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Andres Alti tegevuses on täidetud KarS 4231 subjektiivne süüteokoosseis.

(Harju Maakohtu 05.11.2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-8189 ja Harju Maakohtu 03.03.2016. a otsus väärteoasjas nr 4-16-1219). Mõlemal korral on Andres Alt rikkunud väga mitmeid erinevaid liiklusnõudeid. Nii juhtis Andres Alt 09.09.2015. a sõidukit juhtimisõiguseta ja alkoholi piirmäära ületades ning 30.01.2016. a juhtimisõiguseta ja sõidukiga, millel puudus kehtiv liikluskindlustus ja mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Mõlemal korral on Andres Alti väärteokorras karistatud vabaduskaotusliku karistusega, s.o arestiga 20 päeva ja 30 päeva. Andres Alt on varasemad süüteod toime pannud suhteliselt järjestikku. Ka 23.04.2016. a rikkumise on Andres Alt toime pannud lühikese aja möödumisel varasema karistuse ärakandmisest. Lisaks on Andres Altil kriminaalkorras 3 kehtivat karistust. Viimati on Andres Alt Harju Maakohtu 08.04.2013. a otsusega tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1, 3 alusel 2-aastase katseajaga. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Harju Maakohtu 20.09.2011. a otsusega (kriminaalasi nr 1-10-15935) (tl 22-24) Andres Altile karistuseks mõistetud ka reaalset vangistust. Kohus, hinnates Andres Alti varasemat karistatust, leiab, et kuivõrd Andres Alt on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist nähtub sellest, et mõistetud karistused ei ole Andres Altile ilmselgelt vajalikku mõju avaldanud. Lisaks ilmestab kohtu arvates Andres Alti suhtumist talle mõistetud karistusse, aga ka õiguskorda üldiselt Andres Alti ütlused, milles ta kinnitab, et varasemalt mõistetud karistused ei ole talle avaldanud mingisugust mõju ja ta on jätkanud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist, kuna elu ei saa seisma jääda ja tuleb edasi elada. Ühistranspordiga liiklemine ei ole Andres Alti jaoks mõistlik, sest ühistransport teeb sihtkohta jõudmiseks oluliselt suurema ringi, kui autoga. Vaatamata sellele, et Andres Altil puudub juhtimisõigus, ostis ta endale sõiduauto, et seda ise kasutada. Andres Alti ütlustest järelduvalt ei tekita mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata Andres Altile probleemi. Kohtu hinnangul on karistuse põhimõtete järgi oluline karistada isikuid järjest rangemate karistustega, selleks, et tagada karistuseesmärkide saavutamine. Lõpptulemusena on oluline, et Andres Alt edasiselt enam samalaadseid süütegusid toime ei paneks. Siiani ei ole mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud, st sundinud Andres Alti oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. Sellest järeldab kohus, et Andres Altile senini mõistetud karistused ei ole olnud efektiivsed. Lisaks tuleb arvestada, et süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine on ohtlik süütegu, kuna liikluses osalemiseks on vajalik eelnevalt omandada teatud kogemused ja läbida nõutav väljaõpe. Ilma selleta liikluses osalemisega seatakse ohtu kõikide teiste liiklejate elud, tervised ja kindlasti ka vara.

kohtule esitatud ei ole. Lisaks on Andres Alt kohtule avaldanud, et tema perekonna (Andres Alt, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) sissetulek on üksnes Andres Alti mitteametlik töötasu ja kui Andres Alt peab minema karistusena vangistust kandma, jääks Andres Alti pere ilma sissetulekuta. Kohus leiab, et Andres Alti sellesisuline seisukoht ei ole tervikuna põhjendatud. Kohus märgib, et Eesti Vabariigis on ettenähtud riiklikud peretoetused, mille eesmärgiks on osaliselt katta laste kasvatamisega seotud kulud. Lisaks on puuetega inimestele ettenähtud igakuised toetused ja peale lapse sündi on last kasvataval vanemal õigus vanemahüvitisele. Seega, kuigi perekonna majanduslikku heaolu mõjutab vaieldamatult Andres Alti poolse sissetuleku kaotus, ei ole alust arvata perekond jääb ilma igasuguse sissetulekuta. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb kahtlematult hinnata ka seda, milliseid tagajärgi toob mõistetav karistus inimesele kaasa, kuid ennekõike on vajalik hinnata, millise karistusega on võimalik inimest mõjutada edaspidiselt mitte kuritegusid toime panema. Samuti on oluline rõhutada, et igasugune karistus toob inimesele kaasa ebamugavusi ja teatud muutusi elukorralduses. Karistus ei saa ega peagi inimesele meelepärane olema, kuna karistuse üheks eesmärgiks ongi mõjutada inimest muutma teatud hoiakuid ja suhtumist. Arvestades Andres Altile varasemalt mõistetud karistusi, on kohtu arvates kohane ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega, karistada Andres Alti vangistusega 5 kuud, mis kuulub Andres Altil reaalselt ärakandmisele. KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Andres Altile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse Andres Alt peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud summas 86,16 eurot (tl 33-34,35). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 225,24 eurot (tl 42-44). Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 311,40 eurot. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 430 eurot. Seega on sundraha suuruseks 645 eurot. Menetluskulud kokku on 956,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude tasude võimaldamist osade kaupa ühe aasta jooksul. Prokurör leidis, et taotlus on põhjendatud. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus Andres Alti sissetulekuid, kohustusi ja menetluskulude kogusummat. Samuti arvestab kohus, et Andres Alti perekonnas kasvab xxxxxxxxxxxxxx (elukaaslase lapsed) ja Andres Alti elukaaslane on lapseootel (lapse prognoositav sünd

novembri keskel). Kohus on seisukohal, et Andres Altile käib ilmselgelt üle jõu menetluskulude tasumine ühe korraga. Selleks, et võimaldada Andres Altil tasuda väljamõistetud menetluskulud vabatahtlikult, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.