Kohtulahend

mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16.07.2016. 13.07.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Arvi Liidemanni ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Arvi Liidemanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 08.09.2016 saabusid kohtusse täiendavad dokumendid (Tartu Vangla käskkirjad nr 6-5/122 ja 63/260 ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnituskiri) Arvi Liidemanni tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamise menetluse materjalide juurde. Tartu Vangla 29.06.2016. a käskkirja nr 6-5/122 alusel on Arvi Liidemann alates 30.06.2016 paigutatud Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmise jätkamiseks. Tartu Vangla 12.08.2016. a käskkirjaga nr 6-3/260 on lubatud Arvi Liidemannil kohaldatud soodustuse korras ilma järelevalveta liikuda seoses töötamisega väljapool Tartu Vangla territooriumi alates 16.08.2016. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtugi- ja majutusteenuste juhi xxxxxxxxxxxxxxx 07.09.2016. a kinnituskirja kohaselt on Arvi Liidemannile alates 26.09.2016 tagatud ajutine majutuskoht Tartumaal Vahi külas asuvas Raadi majutusüksuses. Majutusteenusega kaasnevad vajaduspõhiselt teised toetavad nõustamisteenused: sotsiaalnõustamine, psühholoogiline nõustamine, karjäärinõustamine, võlanõustamine ning taasühiskonnastavad tegevused. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Arvestades Arvi Liidemanni varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, toimepandud kuriteo raskusastet, käitumist vanglas, isiku mõtlemisest, hoiakutest, majanduslikust olukorrast tulenevaid riske, ei toeta prokuratuur Arvi Liidemanni vabastamist ennetähtaegselt. Kuritegu, mille eest vangistus on mõistetud, on väga raske ja taunitav, mistõttu sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ei ole ühiskonna ootustele vastav. Arvi Liidemann avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on aru saanud oma käitumisest ja kuriteost ning soovib asuda seaduskuulekale teele. Lähedastest suhtleb Arvi Liidemann oma tütardega. Elukoht on lubatud talle alates 26. septembrist, töökoha saamisel aitab tütar. Kinnipeetav avaldas, et alkoholi tarvitamist ta ei jätka, terviseprobleemide jaoks on psühhiaatri poolne ravi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Arvi Liidemann temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Arvi Liidemannil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Arvi Liidemanni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Arvi Liidemann, kes on ka varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud, kannab käesolevat karistust tapmise eest julmal viisil.

2 (4)

Vangistuses on Arvi Liidemann võtnud osa taasühiskonnastavast tegevusest. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“ ning osalenud vangla poolt pakutavas tööhõives. Tartu Vangla 29.06.2016. a käskkirja nr 6-5/122 alusel on Arvi Liidemann alates 30.06.2016 paigutatud edasise karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vangla avavanglasse. Tartu Vangla 12.08.2016. a käskkirjaga nr 6-3/260 on lubatud Arvi Liidemannil kohaldatud soodustuse korras liikuda ilma järelevalveta väljapool Tartu Vangla territooriumi seoses töötamisega ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alates 16.08.2016. Asjaolu, et kinnipeetav on paigutatud avavanglasse ning tal võimaldatakse väljaspool vanglat töötada aitab pikaaegselt kinnipidamisasutuses viibival isikul järk-järgult ühiskonda naasta. Käesolevaks ajaks on aga avavanglas viibitud aeg olnud lühikene, mistõttu leiab kohus, et Arvi Liidemannil tuleb karistust avavanglas edasi kanda. Sellega on talle tagatud kontrollitud keskkonnas sujuvam ühiskonna reeglitega kohanemine. Kuigi sama eesmärki võiks täita ka kriminaalhooldus, leiab kohus, et Arvi Liidemanni vabanemisjärgsed elutingimused pigem ei toeta kontrollnõuete korrektset täitmist vabaduses. Vangla poolt kohtule materjalide esitamise ajal puudus Arvi Liidemannil vabanemisjärgne elukoht. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb aga käitumiskontroll, mille teostamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Jõgeva Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti xxxxxxxxxxxxx ja majandusspetsialisti xxxxxxxxxxxõnul Jõgeva Vallavalitsus kinnipeetavale eluaset ei võimalda, põhjendades seda sotsiaalpindade hõivatusega. Kohaliku omavalitsuse kohustus oleks isikule siiski elamispind leida, kui isik seda sooviks. Arvi Liidemann on aga avaldanud, et soovib vabanemise järgselt jääda elamaxxxxxxxpiirkonda, kuna seal on paremad elu- ja töökoha saamise võimalused. 08.09.2016 kohtule edastatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tugi- ja majutusteenuste juhi xxxxxxxxxxxxxxx 07.09.2016. a kinnituskirja kohaselt on Arvi Liidemannile alates 26.09.2016 tagatud ajutine majutuskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxajutusüksuses. Teave Arvi Liidemanni väidetava vabanemisjärgse elukoha kohta jõudis kohtule pärast vangla materjalide esitamist, mistõttu ei ole kriminaalhooldaja kontrollinud nimetatud elukohta ega saanud veendunud selle sobivuses. Samuti ei ole selge kui pikalt ajutine majutuskoht isikule tagatud on. Kuna käitumiskontrolliga kaasnevate nõuetekohane täitmine on otseselt seotud elukoha olemasoluga, püsib ajutise elukoha puhul oht, et isikul tekib raskusi kontrollnõuete täitmisega. Arvestades kõiki KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid nende kogumis, sh jätmata tähelepanuta kõike positiivset (paigutamine avavanglasse, distsiplinaarkaristuste puudumine, programmide läbimine), on kohus seisukohal, et Arvi Liidemanni vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole käesolevalt põhjendatud. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis Arvi Liidemanni vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Kuivõrd Arvi Liidemann on toime pannud kõige raskema isikuvastase kuriteo, leiab kohus, et tema vabastamine enam kui aasta enne karistusaja lõppu ei oleks muuhulgas kooskõlas ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Arvi Liidemann tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 426 lg 2 sätestab, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lg 3 sätestatud kuuekuulisest või lg 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada.

3 (4)

Kohus leiab, et Arvi Liidemanni ennetähtaegse vabastamise materjalid tuleb kohtule uuesti edastada 6 kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Selleks ajaks Arvi Liidemann piisavalt viibinud avavanglas, et hinnata, kas ta on võimeline nõuetekohaselt täitma nõudeid ka vähem kontrollitud keskkonnas. Samuti on selleks ajaks võimalik kõrvaldada puudused esitatud materjalides, mis puudutavad isiku võimaliku elukoha sobivust kriminaalhooldusperioodiks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.