Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
22. september 2016.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-16-3903 (16286000082)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Liia Tigane
Kriminaalasi
A. E. süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Meelis Juursoo
Kaitsja
Anu Vilt
Süüdistatav
A. E. , isikukood: xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; haridus: keskeriharidus; töökoht: OÜ Ellus Ehitus; kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 8. oktoobril 2016.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
2 (4)
Süüdistus A. E. süüdistatakse selles, et tema 12.märtsil 2016a. kella 17:29 ajal juhtis Võru maakonnas Vastseliina vallas Vastseliina alevikus Võidu tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga 486 TDX olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus A.Elluse väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,39 mg/l (-/+ 0,12 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus A. E. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani A. E. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus A. E. süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist 6-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 12.03.2016.a – 13.03.2016.a, so 2 päeva A. E. kantud karistusaja hulka. KarS § 73 alusel jätta 5 kuu ja 28 päevane vangistuskaristus A. E. suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. E. ei pane 1-aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta A. E. ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Väljamõistmisele kuulub sundraha (1,5 kordne miinimumpalk) 645 eurot. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 645 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav A. E. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav A. E. , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A. E. süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas
3 (4)
A. E. menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. A. E. on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekut, käib A. E. ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades A. E. varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 645 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.