Kohtulahend

1-16-7367 lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

A.P ’t süüdistatakse selles, et tema 17.07.2016.a kella 14:30 ajal avalikus kohas – Pärnu linnas, xx ees tänaval sõiduautos xx – autos juhi kohal istudes võttis ühe käega oma juhi kõrvalistmel istunud elukaaslasel E. E kõri piirkonnast kinni ja teise käe rusikaga lõi E. E kümnel korral näo ja pea piirkonda ning vähemalt ühel korral vasakule poole rindkere piirkonda. Seejärel sõitis A.P sõiduautoga xx) mööda Ringi tänavat xxx tänavale, kus lõi xx ees tänaval sõiduautos xxx autos juhi kohal istudes juhi kõrvalistmel istunud E. E vähemalt ühel korral oma vasaku rusikaga vastu E. E vasakut näopoolt. Oma eelpool kirjeldatud käitumisega A.P tekitas E.E füüsilist valu, ninaluude murru, vasaku näopoole turse ja hematoomi, 2 cm haava ülahuule sisepinnal ning rikkus KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kasutades vägivalda. Oma sellise tegevusega pani A.P toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga. Samuti süüdistatakse selles, et tema 19.09.2015.a kella 23:17 ajal hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt olles 01.04.2015. a Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks (otsus jõustus 23.04.2015), juhtis uuesti 19.09.2015 kella 23.17 ajal Harjumaal xxx tänaval mootorratast xxx registrimärgiga 74 PC. Samuti süüdistatakse selles, et tema 19.09.2015.a kella 23:17 ajal Tallinna linnas Liivalaia tänaval, olles 02.09.2014 karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks, ja olles karistatud PPA Lääne prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (juhtis 15.10.2014. ja 05.01.2015.) s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti s.o süstemaatiliselt mootorratast xx xxx registreerimisnumbriga 74PC omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kuna teda oli 01.04.2015. a Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks. Sellega rikkus A.P süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Oma sellise tegevusega pani A.P toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud KarS §-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, ja KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: A.P süüdi tunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamist vangistusega 5 (viis) kuud ning süüdi tunnistamist KarS § 329 ja § 4231 järgi ja karistamist KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 1 (üks) kuu. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskema suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 6 (kuus) kuud Pärnu Maakohtu 22.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 10 (kümme) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmisaja alguseks 17.07.2016.

Lk 3 / 4

1-16-7367

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Süüdistatava käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 645 eurot, joobe tuvastamise kulud 38 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel ja arvestades A.P majanduslikku seisundit, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi ei ole. Asitõend jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tõkend vahistamine tühistada mõistetud karistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse Haigekassale, kuivõrd kannatanu pöördus raviasutusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.