Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-16-7988 Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui N.I ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS §-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kriminaalasi nr 1-16-7988 Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. N.I’ a süüdistatakse selles, et tema, viibides alkoholijoobes olles ööl vastu 01.juulit 2016 kella 03.15 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas Tallinna tänav 11 asuva ööklubi Kodulinna Lokaal ees tänaval, s.o avalikus kohas, kus rikkus raskelt avalikku korda sellega, et tungis kallale J.P-le, keda lõi jalaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus allapoole viivast trepist alla, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu J.P-le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised vähem kui 4 nädalat kestvad tervisekahjustused, rikkudes oma tegevusega Korrakaitseseaduse §-ga 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, kusjuures korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Oma sellise tahtliku tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, mis oli seotud vägivallaga, pani N.I toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele N.I , isikuna, kes kuulus ööl vastu 01.juulit 2016 kella 03.55 ajal alkoholijoobes olles toime pandud avaliku korra raske rikkumise eest paigutamisele politsei patrullautosse, milline oli pargitud Saare maakonnas Kuressaare linnas Tallinna tänav 11 asuva hoone juurde, kasutas füüsilist vägivalda politseisõiduki ust avanud võimuesindaja Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna patrulltalituse piirivalvur G.R suhtes sellega, et lõi patrullautosse paigutamise käigus jalaga kinni politseisõiduki tagumise kongiukse nii, et politseiametnik G.R parem käsi jäi ukse vahele, tekitades oma käitumisega G.R-le füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise tervisekahjustuse. Sellise tegevusega pani N.I toime vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Prokuröri poolt kohtus N.I-le nõutav karistus: KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista N.I-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Süüdistatav N.I andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul.

Kriminaalasi nr 1-16-7988 Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab N.I süüdi kuritegudes KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 274 lg1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistused. KarS § 263 lg 1 p 1 alusel on võimalik mõista süüdlasele karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat, KarS § 274 lg 1 järgi vangistusega kuni 5 aastat. Kokkulepitud karistused jäävad KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 274 lg1 sanktsioonide piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse muuhulgas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. N.I karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. N.I on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohus leiab, et N.I on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist kohaldades tema suhtes vangistuliku karistuse mõistmisel KarS §-s 73 sätestatut. KarS § 73 sätete kohaldamist välistavaid asjaolusid karistusest tingimisi vabastamisel ei esine. Tõkend- ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi – ei esitatud. Asitõendid- kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. N.I-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses kaitsjale tasuks arvestatud 72 eurot (sisaldab käibemaksu), mis vastavalt karistuskokkuleppele kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohtuistungist kaitsja osavõttu ei ole süüdistatav taotlenud KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.