Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-16-7486

Kriminaalasi nr 1-16-7486 saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. PRIIT KABEL ́it süüdistatakse selles, et tema 30.04.2016 kella 18.29 ajal, juhtides Saare maakonnas Lääne-Saare vallas Lilbi-Vaivere tee 2,6. kilomeetril krossimootorratast XXXXXX alkoholijoobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõiget 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja sisenedes LilbiVaivere tee 2,6. kilomeetril asuvasse laugesse vasakkurvi, jättis arvestamata oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ja muid liiklusolusid ning valis liiklusoludele mittevastava sõidukiiruse, rikkudes liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, mille tagajärjel kaldus Priit Kabeli juhitav mootorratas lauges kurvis paremale poole teelt välja ja põrkas vastu teeäärset puud. Juhi taga ühekohalisel istmel istunud A. L paiskus rattalt maha vastu maad, mille tagajärjel sai eluohtlikud tervisekahjustused ja suri kiirabiautos. Omamata juhtimisõigust ja sõidutades ühekohalisel registreerimata mootorrattal juhi taga istunud motokiivrita kaasreisijat A. L-i, rikkus Priit Kabel liiklusseaduse § 33 lg 2 p 10 nõuet, mille kohaselt on juht kohustatud juhtrauaga mootorratta ja mopeedi juhtimisel kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud; liiklusseaduse § 34 lg 2 nõuet, mille kohaselt tohib sõitjaid vedada ainult valmistaja poolt

Kriminaalasi nr 1-16-7486 sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil; liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; liiklusseaduse § 76 lg 1 nõuet, mille kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Juhi Priit Kabeli poolt liiklusseaduse nõuete rikkumise tagajärjel toimunud mootorratta teelt väljasõidu ja teeäärse puuga kokkupõrke tagajärjel sai mootorrattal juhi taga istunud kaasreisija A L eluohtlikud tervisekahjustused ja suri kiirabiautos. Lähtudes 13.08.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 on antud vigastused eluohtlikud. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, pani PRIIT KABEL toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Priit Kabel’ile nõutud karistus: KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kaks (2) aasta kuus (6) kuud. KarS § 68 alusel eelvangistus alates kahtlustatavana kinnipidamisest 01.05.2016 kuni 02.05.2016, s.o. 2 päeva, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub karistus vangistus kaks (2) aastat viis (5) kuud 28 päeva. KarS § 73 alusel jätta karistus kohaldamata tingimisi katseajaga kolm (3) aastat. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Süüdistatav Priit Kabel andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Tsiviilhagi osas on sõlminud kannatanuga kompromissi, mille kohaselt hüvitab kannatanule 12 kuu jooksul XXX eurot kuus, kokku XXXX eurot. On nõus, et kohus kompromissi otsusega kinnitab. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Priit Kabel süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS § 422 lg1 alusel on võimalik mõista süüdlase karistuseks vangistus kuni 5 aastat. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 422 lg 1 sanktsiooni piiresse ja on sanktsiooni keskmise määras. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Priit Kabel karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Priit Kabel on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata isik. KarS § 73 sätete kohaldamist välistavaid asjaolusid karistusest tingimisi vabastamisel ei esine. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tõkend- ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi -Kohtueelses menetluses on kannatanu M. K esitanud tsiviilhagi summas XXXX ( A L matusekulud), mis hüvitada M K arveldusarvele nr XXXXXXX, pangas XXX. Kohtumenetluse ajal sõlmisid süüdistatav ja kannatanu kompromisskokkuleppe kahjutasu hüvitamise osas, mille kohaselt hüvitab süüdistatav kannatanule 12 kuu jooksul igakuise maksena 10 (ükssada) eurot. Esimese makse tähtaeg 10. oktoober 2016.a. Kohus

Kriminaalasi nr 1-16-7486 peab põhjendatuks poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu kahjutasu hüvitamiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 alusel kinnitada kompromissina.

( XXXXXXXX,

registreerimata, omanik Priit Kabel, mootorrattaga kaasas peaks olema kiiver millel kiri XXX) . Mootorratas ja kiiver asuvad PP Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Asitõendite omanik on Priit Kabel. Priit Kabel soovib mootorratast koos kiivriga tagasi. Prokuröril ei ole vastuväiteid asitõendite tagastamise osas Priit Kabelile. KrMS § -de 124 ja 126 alusel peab kohus põhjendatuks tagastada peale kohtuotsuse jõustumist mootorratas koos kiivriga omanikule Priit Kabelile. Otsus selles osas saata peale jõustumist täitmisele Kuressaare politseijaoskonnale, kus asitõendite hoiuruumis eelpoolmärgitud asitõendid on hoiul. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Asitõendi hoiustamisega seotud kulu summas 69,36 eurot. Hüvitatud PPA Lääne prefektuuri 04.05.2016 määrusega kriminaalmenetluses osalemise kulude hüvitamiseks / tl 72 /, vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 6 on asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud kriminaalmenetluse menetluskulu. - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Ekspertiisitasu. Ekspertiiside (surnu kohtuarstlik ekspertiis, toksikoloogiaekspertiis) tasud summas 250 eurot ja 27 eurot. KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg1 alusel kuulub ekspertiisitasu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele; - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Priit Kabel’ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud kohtueelses ja kohtumenetluses riigi õigusabi tasu kokku 192 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigi õigusabi kulu (sõidukulu) summas 89,88 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada süüdistatava riigi õigusabi kulu tasumisest riigituludesse 89,88 eurot. Süüdistatavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu 192 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.